1
Pärsia kuninga Koorese esimesel aastal - et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust - äratas Issand Pärsia kuninga Koorese vaimu, nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult öelda:
2
'Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Issand, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja ta on mind käskinud ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas.
3
Kes teie hulgas on tema rahvast, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Issanda, Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas.
4
Ja igaühte, kes iganes on jäänud mõnesse paika, kus ta võõrana elab, aidaku selle paiga elanikud hõbeda ja kullaga, asjade ja kariloomadega ning vabatahtlike andidega Jumala koja heaks Jeruusalemmas!'
5
Siis tõusid Juuda ja Benjamini perekondade peamehed ning preestrid ja leviidid, kõik, kelle vaimu Jumal äratas, et minna üles ehitama Issanda koda Jeruusalemmas.
6
Ja kõik nende naabrid toetasid neid hõberiistade, kulla, vara, kariloomade ja kalliste asjadega lisaks kõigile vabatahtlikele andidele.
7
Ja kuningas Koores laskis välja tuua Issanda koja riistad, mis Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast ära toonud ja oli pannud oma jumalakotta.
8
Koores, Pärsia kuningas, laskis need tuua varahoidja Mitredati kätte, ja tema luges neid Sesbassarile, Juuda vürstile.
9
Ja nende arv oli järgmine: kolmkümmend kuldkaussi, tuhat hõbekaussi, kakskümmend üheksa nuga;
10
kolmkümmend kuldpeekrit, nelisada kümme teisejärgulist hõbepeekrit, tuhat muud riista.
11
Kuld- ja hõberiistu oli kokku viis tuhat nelisada; kõik need võttis Sesbassar kaasa, kui vangid viidi Paabelist Jeruusalemma.
