¹ Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,

² sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.

³ Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse.

⁴ Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: 'Oh Issand, päästa mu hing!'

⁵ Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.

⁶ Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja tema aitas mind.

⁷ Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!

⁸ Sest sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.

⁹ Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.

¹⁰ Mina usun, seepärast ma räägin. Ma olin suures vaevas.

¹¹ Ma ütlesin oma kohmetuses: 'Kõik inimesed on valelikud!'

¹² Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?

¹³ Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.

¹⁴ Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes.

¹⁵ Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.

¹⁶ Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud!

¹⁷ Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.

¹⁸ Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes

¹⁹ Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja!