The Bible

 

Genesis 35

Study

   

1 Ja Jumal ütles Jaakobile: 'Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!'

2 Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid koos temaga: 'Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!

3 Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin.'

4 Siis nad andsid Jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja Jaakob mattis need maha Sekemi ligidal oleva tamme alla.

5 Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.

6 Ja Jaakob jõudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga.

7 Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks 'Peeteli Jumal', sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta põgenes oma venna eest.

8 Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti ühe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.

9 Ja Jumal ilmutas ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.

10 Ja Jumal ütles temale: 'Jaakob on su nimi. Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!' Ja ta pani temale nimeks Iisrael.

11 Ja Jumal ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal. Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist tulevad kuningad.

12 Ja maa, mille ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind ma annan selle maa.'

13 Ja Jumal läks tema juurest üles paigast, kus ta temaga oli rääkinud.

14 Ja Jaakob püstitas samba sinna paika, kus ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joogiohvri ning valas õli.

15 Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.

16 Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus.

17 Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: 'Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!'

18 Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga tema isa kutsus teda Benjaminiks.

19 Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.

20 Ja Jaakob püstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.

21 Ja Iisrael läks teele ning lõi oma telgi üles teisele poole Karjatorni.

22 Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben läks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda ja see oli paha tema silmis.

23 Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmasündinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;

24 Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;

25 Billa, Raaheli teenija pojad: Daan ja Naftali;

26 Silpa, Lea teenija pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes sündisid temale Mesopotaamias.

27 Ja Jaakob jõudis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid võõrastena elanud.

28 Ja Iisaki elupäevi oli sada kaheksakümmend aastat.

29 Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.

   

From Swedenborg's Works

 

Arcana Coelestia #4606

Study this Passage

  
/ 10837  
  

4606. And Simeon, and Levi, and Judah, and Issachar, and Zebulun. That these signify the essential things of these, that is, of the external Divine goods and truths, is evident from the representation of each one; namely, of Simeon, as being in the supreme sense Providence, in the internal sense faith in the will, and in the external sense obedience (see n. 3869-3872); of Leviticus as being in the supreme sense Love and Mercy, in the internal sense charity or spiritual love, and in the external sense conjunction (n. 3875, 3877); of Judah, as being in the supreme sense the Divine of the Lord’s love, in the internal sense the Lord’s celestial kingdom, and in the exterior sense that doctrine from the Word which is of the celestial church (n. 3881); of Issachar, as being in the supreme sense the Divine good of truth and truth of good, in the internal sense celestial conjugial love, and in the external sense mutual love (n. 3956, 3957); and from the representation of Zebulun, as being in the supreme sense the Lord’s Divine Itself and His Divine Human, in the internal sense the heavenly marriage, and in the external sense conjugial love (n. 3960, 3961). These are the essential things which are in the external Divine goods and truths of the Lord, but no one can unfold how each of these is within them unless he is in heavenly light, for therein these things appear like the answers given in the Urim and Thummim by means of flashings out of light and flame, and a consequent perception from the Lord. For in the Urim and Thummim there were twelve precious stones according to the twelve tribes of Israel.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.