The Bible

 

Genesis 26

Study

   

1 Aga maal oli nälg pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistite kuninga Abimeleki juurde Gerarisse.

2 Ja Issand ilmutas ennast temale ning ütles: 'Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin!

3 Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.

4 Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,

5 sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi.'

6 Ja Iisak jäi elama Gerarisse.

7 Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: 'See on mu õde.' Sest ta kartis öelda: 'Mu naine', mõeldes ise: 'Muidu kohalikud mehed tapavad mu Rebeka pärast, sest ta on ilusa välimusega.'

8 Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistite kuningas, kord aknast välja ja nägi, et Iisak hellitas oma naist Rebekat.

9 Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: 'Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid öelda: Ta on mu õde?' Ja Iisak vastas temale: 'Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema.'

10 Aga Abimelek ütles: 'Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!'

11 Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: 'Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!'

12 Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand õnnistas teda.

13 Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks.

14 Ja temal oli lamba- ja kitsekarju ja veisekarju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid.

15 Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.

16 Ja Abimelek ütles Iisakile: 'Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!'

17 Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal.

18 Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.

19 Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,

20 siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: 'Vesi on meie oma!' Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud.

21 Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.

22 Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: 'Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad.'

23 Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse.

24 Ja Issand ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles: 'Mina olen su isa Aabrahami Jumal. Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.'

25 Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Issanda nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.

26 Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealik Piikoliga.

27 Aga Iisak ütles neile: 'Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!'

28 Ja nemad vastasid: 'Me näeme selgesti, et Issand on sinuga. Seepärast me ütleme: Olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,

29 et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!'

30 Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid.

31 Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.

32 Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: 'Me leidsime vett.'

33 Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.

34 Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, võttis ta naiseks Juuditi, hett Beeri tütre, ja Baasmati, hett Eeloni tütre.

35 Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.

   

From Swedenborg's Works

 

Arcana Coelestia #3402

Study this Passage

  
/ 10837  
  

3402. 'Anyone touching this man and his wife will surely die' means that Divine Truth and Divine Good were not to be disclosed, insomuch that not even any approach was to be made towards them by faith because of the danger of eternal condemnation if they were profaned. This is clear from the meaning of 'touching this man and his wife' as making an approach towards Divine Truth and Divine Good, represented by Isaac and Rebekah - truth here being mentioned first and good second because the subject is people who belong to the spiritual Church and who are capable of adulterating and indeed of profaning truth, but not good, which is why the expression 'man and wife' (vir et mulier) is used, see 915, 2517; and from the meaning of 'surely dying' as eternal condemnation (which is spiritual death) resulting from profanation, under discussion here.

[2] For information about the Lord in His providence not allowing anyone, because of the danger of eternal condemnation, to enter into goodness and truth, that is, into an acknowledgement of them and affection for them, beyond the point where he is able to remain with them, see above in 3398. For goodness and truth, as stated and shown several times already, are such that when present with a person they retreat to an internal position that is determined by the amount of evil and falsity also present in him. Consequently insofar as the angels present with him from heaven depart, the devil-spirits present with him from hell draw near, and vice versa. To one in whom evil and falsity are present, the removal of good and truth, and consequently of angels, is not apparent, for at that time he is convinced that evil is good, and falsity is truth. This conviction arises from his affection for them and from the resulting delight. And when this is his state he is quite incapable of recognizing that goodness and truth have been removed from him. Goodness and truth - or angels - are said to be removed from a person when he has no affection for them, that is, when he no longer takes any delight in them, and instead his affection is for the things that go with self-love and love of the world, that is, when he takes delight wholly in these.

[3] Having a knowledge of goodness and truth - or holding them in the memory, and testifying to them with the lips - does not constitute possession of goodness and truth, but a heartfelt affection for them does. Nor does anyone possess goodness and truth when his affection for them springs from a desire to gain reputation or wealth by means of them. In his case he is not stirred by any real affection for them but by honour and gain, and he makes such goodness and truth the means for obtaining these. In the next life the goods and truths which such people have known, even proclaimed, are taken away from them, while the self-love and love of the world remain from which their life is derived. From these considerations it may be seen what the situation is with goodness and truth, namely that unless he is able to remain with them to the end of his life no one is allowed to approach goodness and truth with affection and faith, unlike those who actually profane them, for such people are unable to be held back from approaching them.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.