The Bible

 

Hesekiel 8

Study

   

1 Ja kuuendal aastal, kuuenda kuu viiendal päeval sündis, et ma istusin oma kojas ja Juuda vanemad istusid mu ees; siis langes seal Issanda Jumala käsi mu peale.

2 Ja ma vaatasin, ja ennäe, see oli mingi tule sarnane ilmutis: allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded, oli tuli, ja ta niudeist ülalpool paistis nagu sära, otsekui mingi metalli hiilgus.

3 Ja ta sirutas midagi käe sarnast ning võttis kinni mu juuksetukast; ja Vaim tõstis mu maa ja taeva vahele ning viis mu Jumala nägemustes Jeruusalemma, sisemise värava suhu, mis on põhja pool, sinna, kus oli selle kuju asukoht, mis põhjustas Issanda püha viha.

4 Ja vaata, seal oli Iisraeli Jumala auhiilgus selle nägemuse sarnaselt, mida ma orus olin näinud.

5 Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, tõsta nüüd oma silmad üles põhja poole!' Siis ma tõstsin oma silmad põhja poole, ja vaata, põhja pool, altari väravas, sissekäigu juures oli see püha viha põhjustav kuju.

6 Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, kas sa näed, mis nad teevad, neid suuri häbitegusid, mis Iisraeli sugu siin teeb, et ma peaksin minema kaugele oma pühamust? Aga sa saad näha veel suuremaid jäledusi.'

7 Siis ta viis mind õueukse juurde; ja ma vaatasin, ja ennäe, seinas oli auk.

8 Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, murra nüüd läbi seina!' Ja ma murdsin seinast läbi, ja vaata, seal oli uks.

9 Ja ta ütles mulle: 'Mine sisse ja vaata neid nurjatuid häbitegusid, mida nad siin teevad!'

10 Siis ma läksin sisse ja vaatasin, ja ennäe, kõiksugu pilte jäledaist roomajaist ja loomadest ning kõiksugu Iisraeli soo ebajumalaid oli joonistatud seina peale ümberringi.

11 Ja nende piltide ees seisis seitsekümmend meest Iisraeli soo vanemaist, ja Jaasanja, Saafani poeg, seisis nende keskel; igaühel oli käes oma suitsutuspann ja lõhnav suitsupilv tõusis üles.

12 Siis ta ütles mulle: 'Kas sa näed, inimesepoeg, mida Iisraeli soo vanemad pimedas teevad, igaüks oma kuju kambris? Sest nad ütlevad: Issand ei näe meid, Issand on maa maha jätnud.'

13 Ja ta ütles mulle: 'Sa saad näha veelgi suuremaid häbitegusid, mida nad teevad.'

14 Siis ta viis mind Issanda koja värava suhu, mis on põhja pool, ja vaata, seal istusid naised, nuttes taga Tammust.

15 Ja ta ütles mulle: 'Kas sa näed, inimesepoeg? Sa saad näha veelgi suuremaid häbitegusid kui need.'

16 Siis ta viis mind Issanda koja sisemisse õue, ja vaata, Issanda templi ukse juures, eeskoja ja altari vahel, oli umbes kakskümmend viis meest; neil olid seljad Issanda templi poole ja näod ida poole, ja nad kummardasid päikest ida pool.

17 Ja ta ütles mulle: 'Kas sa näed, inimesepoeg? Kas on Juuda sool veel vähe neid häbitegusid, mida nad siin on teinud, et nad täidavad maa vägivallaga ja ärritavad mind veel rohkem? Ja vaata, nad pistavad viinapuuvääte endale ninasse!

18 Seepärast talitan minagi tulises vihas: mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; ja kuigi nad hüüavad mu kõrvu suure häälega, ei kuule ma neid.'

   

From Swedenborg's Works

 

Apocalypse Revealed #919

Study this Passage

  
/ 962  
  

919. 21:23 The city had no need of the sun or of the moon to shine in it, for the glory of God illuminated it, and the Lamb is its lamp. This symbolically means that people of the New Church will not be caught up in self-love and their own intelligence and so possess a natural sight only, but from the Word's Divine truth will possess a spiritual light from the Lord alone.

The sun here symbolizes natural love divorced from spiritual love, which is self-love. And the moon symbolizes a natural intelligence and faith divorced from a spiritual intelligence and faith, which is one's native intelligence and a self-made faith. This is the love and the intelligence and faith symbolized by the sun and moon here, which people of the Lord's New Church will have no need of to light their sight.

The glory of God which illumines the city symbolizes the Word's Divine truth (no. 629), and because that illumination or enlightenment comes from the Lord, we are told as well that the Lamb is its lamp.

The symbolism here is similar to that found in the following verses in Isaiah:

You shall call your walls salvation, and your gates praise. The sun shall no longer be your light by day, nor for brightness shall the moon give light to you; but Jehovah will be to you an everlasting light, and your God your glory. Your sun shall no longer go down, nor shall your moon wane; for Jehovah will be your everlasting light... Your people shall all be righteous. (Isaiah 60:18-21)

The sun and moon that will no longer give light mean self-love and one's native intelligence. And the sun and moon that will no longer go down mean love from the Lord for the Lord, and an intelligence and faith from Him. That Jehovah will be an everlasting light has the same symbolic meaning as what is said here, that the glory of God will illumine the city and the Lamb be its lamp.

That the sun symbolizes love for the Lord, and in an opposite sense self-love, may be seen in nos. 53 and 414 above. And that the moon symbolizes intelligence from the Lord and faith from Him, in nos. 332, 413, 414. Thus the moon in an opposite sense symbolizes one's native intelligence and a self-made faith.

Since the sun in an opposite sense symbolizes self-love, and the moon one's native intelligence and a self-made faith, therefore it was an abomination to worship the sun, moon and stars, as may be seen in Jeremiah 8:1-2.

  
/ 962  
  

Many thanks to the General Church of the New Jerusalem, and to Rev. N.B. Rogers, translator, for the permission to use this translation.