Biblija

 

Lamentatsioonid 4

Studija

   

1 Kuidas küll on tuhmunud kuld, puhas kuld kuidas teiseks saanud! Pühamu kivid on paisatud kõigile tänavanurkadele.

2 Kallid Siioni lapsed, puhtaima kullaga võrdsed, kuidas on nad nüüd saanud saviastjate sarnaseks, potisseppade käsitööks!

3 Ðaakalidki ulatavad nisa, et imetada oma poegi, aga mu rahva tütar on julm, otsekui jaanalind kõrbes.

4 Imiku keel jääb kinni suulakke janu pärast, lapsed paluvad leiba, aga pole, kes neile jagaks.

5 Kes enne sõid maiustusi, närbuvad tänavail; keda hellitati purpuri peal, lebavad sõnnikuhunnikul.

6 Mu rahva tütre süü on suurem kui patt Soodomas, mis paisati segi silmapilkselt, kätega aitamata.

7 Tema vürstid olid puhtamad lumest, valgemad piimast, ihult korallidest verevamad, kujult otsekui safiirid.

8 Nüüd on nad näost mustemad kui nõgi, neid ei tunta tänavail ära; nende nahk on kontidel kortsunud, kuivanud nagu puu.

9 Õnnelikumad olid need, kes mõõgaga maha löödi, kui need, kes surid nälga, kes põllusaagi puudumisel kidusid nagu teibasse aetud.

10 Kaastundlike naiste käed keetsid oma lapsi: need olid neile roaks mu rahva tütre hävingus.

11 Issand valas välja oma viha, tegi teoks oma tulise raevu ja süütas Siionis tule, mis põletas selle alusmüüridki.

12 Ei oleks uskunud maa kuningad ja kõik maailma elanikud, et vihamees ja vaenlane tuleb sisse Jeruusalemma väravaist.

13 See on sündinud tema prohvetite pattude, tema preestrite süü pärast; nende pärast, kes valasid seal õigete verd.

14 Nad vaarusid tänavail nagu pimedad, verega roojastatud, nõnda et nende riideid ei võinud puudutada.

15 'Hoidke eest! Roojane!' hüüti nende kohta. 'Hoidke eest, hoidke eest, ärge puudutage!' Nad vaarusid ka põgenedes, rahvaste seas öeldi: 'Nad ei tohi jääda siia kauemaks!'

16 Issanda pale hajutas nad, ta ei vaata enam nende peale. Preestritest ei peetud lugu, vanadele ei antud armu.

17 Isegi veel siis, väsinud silmadega, me ootasime asjatult endile abi; oma vahitornidest piilusime rahva poole, kes meid ei päästnud.

18 Meie samme luurati, me ei võinud käia oma turgudel; meie lõpp ligines, meie päevad said täis - tõesti, meie lõpp tuli!

19 Meie jälitajad olid kiiremad kui kotkas taeva all; nad ajasid meid taga mägedel, varitsesid meid kõrbes.

20 Issanda võitu, kes oli meile eluõhuks, püüti kinni nende aukudes, tema, kellest me ütlesime: 'Tema varjus me elame paganate seas!'

21 Rõõmutse ja ole rõõmus, Edomi tütar, kes elad Uusimaal! Sinulegi tuleb karikas: sa jääd joobnuks ja kisud enese paljaks.

22 Sinu süü on lõppenud, Siioni tütar, enam ta ei vii sind vangi. Aga ta karistab su süüd, Edomi tütar, ta paljastab su patud.

   

Komentar

 

Tree

  
tree

In general, trees represent the deepest and most significant intellectual concepts: the ones that come to us most directly from the Lord. This varies depending on us and our states: the people of the Most Ancient Church, who were in a state of loving the Lord, understood truth automatically and internally through what the Writings call "perception"; people in lower states (including most of us) have to work a little harder to learn it from the Word and by willing to follow the Lord. In other parts of the Bible, especially in the prophets and New Testament parables, the meaning of "tree" is broader, meaning not just a person's intellectual concepts but the whole person.

'Trees,' as in Joel 1:10-12, signify knowledges.

Reproduciraj video
This video is a product of the Swedenborg Foundation. Follow these links for further information and other videos: www.youtube.com/user/offTheLeftEye and www.swedenborg.com

Iz Swedenborgovih djela

 

Arcana Coelestia #6206

Proučite ovaj odlomak

  
/ 10837  
  

6206. To take the subject further, it should be recognized that all evil flows in from hell and all good from the Lord by way of heaven. The reason however why evil becomes a person's own is that he believes and convinces himself that he thinks and practises it all by himself. In this way he makes it his own. But if he believed what is really so, it would not be evil but good from the Lord that became his own. For if he believed what is really so he would think, the instant evil flowed in, that it came from the evil spirits present with him; and since that was what he thought the angels could ward that evil off and repel it. For influx from angels takes place into what a person knows and believes, not what he does not know or believe; there is nowhere else for it to become firmly established than in something the person knows or believes.

[2] When a person in that way makes some evil his own he acquires the sphere that is a product of that evil. This sphere is what the spirits from hell who have a sphere of like evil around them associate themselves with, for like is linked to like. The spiritual sphere existing with man or spirit is an emanation from the life which belongs to his loves, from which his character is recognized from afar. Their spheres are what determine the ways in which all are joined to one another in the next life, and the ways in which communities are joined too. They also determine the separations that take place, for contrary spheres conflict with and repel one another. Consequently the spheres produced by the loves of what is evil are all in hell, while the spheres produced by the loves of what is good are all in heaven, that is, those dwelling in such spheres are there.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.