बाइबल

 

Exodus 23

पढाई करना

   

1 Ära levita valekuuldusi! Ära löö kätt õelaga, et sa ei saaks valetunnistajaks!

2 Ära järgne jõugule kurja tegema ja ära kosta riiuasjas jõugu järele paindudes, et sa õigust ei väänaks!

3 Ära ole viletsa kasuks erapoolik tema riiuasjas!

4 Kui sa kohtad oma vihamehe eksinud härga või eeslit, siis vii see temale tagasi!

5 Kui sa näed oma vihamehe eeslit koorma all lamamas, siis ära jäta teda maha, vaid aita ta lahti päästa!

6 Ära vääna su juures oleva vaese õigust tema riiuasjas!

7 Pettusasjast hoia eemale; ja sa ei tohi tappa süütut ega õiget, sest mina ei mõista õigeks ühtki õelat!

8 Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks!

9 Võõrale ära tee häda: te ju mõistate võõra hinge, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!

10 Kuus aastat külva oma maale ja kogu sellelt saaki,

11 aga seitsmendal jäta see koristamata ja harimata, et su rahva vaesed saaksid sealt süüa; ja mis neist järele jääb, seda söögu metsloomad! Samuti talita ka oma viinamäe ja õlipuudega!

12 Kuus päeva tee oma tööd, aga seitsmendal päeval puhka, et su härg ja eesel kosuksid, ja su teenija poeg ning võõras saaksid hingata!

13 Kõik, mis ma teile olen rääkinud, pidage meeles! Teiste jumalate nimesid ei tohi te nimetada, ärgu seda kuuldagu sinu suust!

14 Kolm korda aastas pead mulle püha pidama!

15 Pea hapnemata leibade püha: seitse päeva söö hapnemata leiba, nõnda nagu ma sind olen käskinud, määratud ajal aabibikuus, sest siis sa tulid Egiptusest välja; aga tühje käsi ei tohi tulla mu palge ette!

16 Ja pea lõikuspüha oma varajase vilja saagile, mille oled külvanud põllule; ja vilja kokkupanemise püha aasta lõpus, kui sa oma saagi põllult koristad!

17 Kolm korda aastas peab kogu su meessugu tulema Issanda Jumala palge ette!

18 Sa ei tohi ohverdada mu tapaohvri verd haput leiba süües, ja mu pühade ohvrirasv ei tohi seista üle öö hommikuni!

19 Parim oma põllu uudseviljast vii Issanda, oma Jumala kotta! Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!

20 Vaata, mina läkitan sinu eel ingli sind tee peal hoidma ja sind viima paika, mille ma olen valmistanud.

21 Ole valvel tema ees ja kuula ta häält, ära vihasta teda; sest ta ei andesta teie üleastumist, sellepärast et temas on minu nimi!

22 Aga kui sa tõesti kuulad tema häält ja teed kõike, mida ma käsin, siis ma olen sinu vaenlaste vaenlane ja vastaste vastane.

23 Sest minu ingel läheb sinu eel ja viib sind emorlaste, hettide, perislaste, kaananlaste, hiivlaste ja jebuuslaste juurde ja mina hävitan need.

24 Ära kummarda nende jumalaid ja ära teeni neid! Ja ära tee ka nende rahvaste tegude järgi, vaid kisu maha sootuks nende jumalad ja purusta täiesti nende ebaususambad!

25 Te peate aga teenima Issandat, oma Jumalat, siis ta õnnistab sinu leiba ja vett! Ja ma hoian tõve sinust eemal.

26 Enneaegselt sünnitajat ega sigimatut ei ole su maal. Ja ma teen täielikuks sinu päevade arvu.

27 Ma läkitan sinu eele hirmu ja viin segadusse kõik rahvad, kelle juurde sa tuled, ja teen, et kõik su vaenlased näitavad sulle selga.

28 Ma läkitan sinu eele masenduse, et see ajaks su eest ära hiivlased, kaananlased ja hetid.

29 Ma ei aja neid su eest ära ühe aastaga, et maa ei jääks tühjaks ja sulle ei sigineks metsloomi.

30 Ma ajan nad sinu eest ära vähehaaval, seni kui sa sigined ja pärid maa.

31 Ja ma annan sulle maa-ala Kõrkjamerest vilistite mereni ja kõrbest kuni Frati jõeni, sest ma annan maa elanikud teie kätte ja sina ajad need ära enese eest.

32 Sa ei tohi teha lepingut nendega ega nende jumalatega!

33 Nemad ei tohi jääda elama su maale, et nad ei mõjustaks sind minu vastu pattu tegema; sest kui sa nende jumalaid teenid, siis saab see sulle püüdepaelaks!'

   

स्वीडनबॉर्ग के कार्यों से

 

Arcana Coelestia #9292

इस मार्ग का अध्ययन करें

  
/ 10837  
  

9292. Because in it thou camest forth out of Egypt. That this signifies liberation from infestation by falsities, is evident from what has been said and shown about the going forth of the sons of Israel out of Egypt, in n. 7107, 7110, 7126, 7142, 7220, 7228, 7240, 7278, 7317, 8866, 9197, where it may be seen that by the sojourning of the sons of Israel in Egypt was signified the infestation by the infernals of the spiritual, that is, of those who were of the Lord’s spiritual church, and their protection by the Lord; and that by their “going forth out of Egypt” was signified their liberation from that infestation; in commemoration of which was instituted the passover, which was the feast of unleavened things (n. 7093, 7867, 7995).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.

स्वीडनबॉर्ग के कार्यों से

 

Arcana Coelestia #6281

इस मार्ग का अध्ययन करें

  
/ 10837  
  

6281. As regards “redeeming,” in the proper sense this signifies to restore and appropriate to Himself that which had been His; and it is predicated of slavery, of death, and of evil; when of slavery, they are meant who have been enslaved, in the spiritual sense enslaved by hell; when of death, they are meant who are in condemnation; and when of evil, as here, they are meant who are in hell, for the evil from which the angel redeems is hell (see n. 6279). As the Lord delivered man from these evils by making the Human in Himself Divine, therefore His Divine Human is called in the Word the “Redeemer,” as in Isaiah:

I aid thee, saith Jehovah, and thy Redeemer, the Holy One of Israel (Isaiah 41:14).

Again:

Thus hath said Jehovah, the Redeemer of Israel, his Holy One (Isaiah 49:7, 26).

Again:

Jehovah Zebaoth is His name; and thy Redeemer the Holy One of Israel; the God of the whole earth shall He be called (Isaiah 54:5).

In these passages, the Divine Itself, which is called “Jehovah,” is distinguished from the Divine Human, which is called the “Redeemer the Holy One of Israel.”

[2] But that it is Jehovah Himself in the Divine Human, is evident from the following passages.

In Isaiah:

Thus hath said Jehovah, the King of Israel, and his Redeemer, Jehovah Zebaoth, I am the first, and I am the last, and besides Me there is no God (Isaiah 44:6).

Thus hath said Jehovah thy Redeemer, I am Jehovah thy God, that teacheth thee (Isaiah 48:17).

Again:

Thou art our Father, for Abraham knoweth us not, and Israel doth not acknowledge us; Thou Jehovah art our Father, our Redeemer; from everlasting is Thy name (Isaiah 63:16).

In David:

Jehovah who redeemed thy life from the pit (Psalms 103:4).

[3] From these passages also it is plain that by “Jehovah” in the Word no other is meant than the Lord (see n. 1343, 1736, 2921, 3035, 5663); and that “Jehovah the Redeemer” is His Divine Human. Therefore also those who have been redeemed are called the “redeemed of Jehovah” in Isaiah:

Say ye to the daughter of Zion, Behold thy salvation cometh; Behold His reward is with Him, and the price of His work before Him. They shall call them, The people of holiness, the redeemed of Jehovah (Isaiah 62:11-12).

That it is the Lord from whom they are called the “redeemed of Jehovah,” is very clear; for it is said of His coming: “Behold thy salvation cometh; behold His reward is with Him.” See besides Isaiah 43:1; 52:2-3; 63:4, 9; Hos. 13:14; Exodus 6:6; 15:13; Job 19:25, where it is evident that “redemption” is predicated of slavery, of death, and of evil.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.