Die Bibel

 

Genesis 30

Lernen

   

1 Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: 'Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!'

2 Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: 'Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?'

3 Ja Raahel vastas: 'Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!'

4 Ja ta andis temale naiseks oma teenija Billa ning Jaakob heitis selle juurde.

5 Ja Billa jäi lapseootele ning tõi Jaakobile poja ilmale.

6 Siis ütles Raahel: 'Jumal tegi mulle õigust. Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja.' Seepärast ta pani temale nimeks Daan.

7 Ja Billa, Raaheli teenija, jäi taas lapseootele ning tõi Jaakobile teise poja ilmale.

8 Siis ütles Raahel: 'Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud.' Ja ta pani temale nimeks Naftali.

9 Kui Lea nägi, et ta oli lakanud sünnitamast, siis ta võttis oma teenija Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.

10 Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile poja ilmale

11 ning Lea ütles: 'Õnneks!' Ja ta pani temale nimeks Gaad.

12 Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile teise poja ilmale

13 ning Lea ütles: 'Ma olen õnnelik. Tõesti, naised kiidavad mind õnnelikuks.' Ja ta pani temale nimeks Aaser.

14 Kord läks Ruuben nisulõikuse ajal ja leidis väljalt lemmemarju ja tõi neid oma emale Leale. Ja Raahel ütles Leale: 'Anna ka minule oma poja lemmemarju!'

15 Aga ta vastas temale: 'Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!' Siis ütles Raahel: 'Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest!'

16 Kui Jaakob tuli õhtul väljalt, siis läks Lea temale vastu ja ütles: 'Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!' Ja tema magas sel ööl ta juures.

17 Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea jäi lapseootele ja tõi Jaakobile viienda poja ilmale.

18 Ja Lea ütles: 'Jumal tasus mulle, et ma andsin oma teenija oma mehele.' Ja ta pani temale nimeks Issaskar.

19 Ja Lea jäi taas lapseootele ja tõi Jaakobile kuuenda poja ilmale.

20 Ja Lea ütles: 'Jumal valmistas mulle ilusa kingituse. Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!' Ja ta pani temale nimeks Sebulon.

21 Ja pärastpoole ta tõi tütre ilmale ning pani temale nimeks Diina.

22 Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.

23 Ja ta jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Jumal võttis ära mu teotuse!'

24 Ja ta pani temale nimeks Joosep, öeldes: 'Annaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!'

25 Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob ütles Laabanile: 'Lase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!

26 Anna mu naised ja lapsed, kelle pärast ma sind olen teeninud, ja ma lähen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!'

27 Ja Laaban vastas temale: 'Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin! Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud.'

28 Ja ta ütles: 'Nimeta mulle oma palk ja ma annan selle!'

29 Siis ta vastas temale: 'Sina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.

30 Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind õnnistanud minu sammude läbi. Millal ma siis nüüd saan hoolitseda ka oma pere eest?'

31 Siis ta küsis: 'Mis ma sulle pean andma?' Ja Jaakob vastas: 'Ära anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su lambaid ja kitsi:

32 ma käisin täna läbi kõik su lamba- ja kitsekarjad, lahutades kõik tähnilised ja kirjud uted ja kõik mustad uted su tallede seast, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu mulle palgaks

33 ja mu õigus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: kõik, kes ei ole tähnilised ja kirjud kitsede hulgas ja mustad tallede seas, loetagu minu poolt varastatuiks!'

34 Ja Laaban vastas: 'Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!'

35 Ja ta lahutas selsamal päeval vöödilised ja kirjud sikud ja kõik tähnilised ja kirjud kitsed, kellel oli valget küljes, ja kõik mustad tallede seas, andis need oma poegade hooleks

36 ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ülejäänud lambaid ja kitsi.

37 Ja Jaakob võttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vöödid, paljastades keppide valge puu.

38 Siis ta pani kooritud kepid lammaste ja kitsede ette rennidesse ja veekünadesse, kuhu loomad tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.

39 Ja kui lambad ja kitsed keppide juures paaritusid, siis nad sünnitasid tallesid: vöödilisi, tähnilisi ja kirjusid.

40 Ja Jaakob eraldas noored jäärad: ta pööras isaloomade pead vöödiliste poole ja kõigi mustade poole Laabani karja hulgas. Nõnda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani lammaste ja kitsede sekka.

41 Ja iga kord, kui tugevamad loomad paaritusid, pani Jaakob kepid künadesse nende silme ette, et nad paarituksid keppide juures.

42 Aga kui loomad olid nõrgemad, siis ta ei pannud. Nõnda said nõrgad Laabanile ja tugevamad Jaakobile.

43 Ja mees kosus väga ja tal oli palju lambaid ja kitsi, teenijaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #3960

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

3960. 'And Leah said, God has endowed me with a good dowry; once again my husband will dwell with me, because I have borne him six sons' in the highest sense means the Lord's Divine itself and His Divine Human, in the internal sense the heavenly marriage, and in the external sense conjugial love. This is clear from the meaning of 'dwelling together' and also from all the other words which Leah uttered at this point. The reason why 'dwelling together' in the highest sense means the Lord's Divine itself and His Divine Human is that the Divine itself, and the Father, exists mutually and reciprocally within the Divine Human, termed the Son of God, according to the words of the Lord Himself in John,

Jesus said, Philip, he who has seen Me has seen the Father. Believe Me that I am in the Father and the Father in Me. John 14:9-11; 10:38.

This union is the Divine Marriage itself, see 3211, 3952. That union is not however a dwelling together, though it is expressed as such in the sense of the letter. For things which are one present themselves in the sense of the letter as two - as the Father and the Son - or even as three, as the Father, the Son, and the Holy Spirit. They do so for many reasons which will in the Lord's Divine mercy be discussed elsewhere.

[2] Here also lies the reason why 'dwelling together' in the internal sense means the heavenly marriage, for it is from the Divine Marriage - the union of the Father and the Son, that is, of the Lord's Divine itself with His Divine Human - that the heavenly marriage comes into being. The heavenly marriage exists as that which is called the Lord's kingdom and also heaven, and it is so called because it comes into being from the Divine Marriage, which is the Lord. This then is what is meant in the internal sense by 'dwelling together', and is also the reason why heaven is called God's dwelling-place, as in Isaiah,

Look out from heaven, and see from the dwelling-place of Your holiness and of Your glory. Where are Your zeal and Your might? The yearning of Your loins, and Your compassion 1 towards me have held themselves back. Isaiah 63:15.

'The dwelling-place of holiness' stands for the celestial kingdom, and

'The dwelling-place of glory' for the spiritual kingdom. 'Dwelling-place' used here in Isaiah is derived from the same word as 'dwelling together' and 'Zebulun' are derived.

[3] The reason why 'dwelling together' in the external sense means conjugial love is that all genuine conjugial love has its origin nowhere else than in the heavenly marriage, which is a marriage of good and truth, and this in turn has its origin in the Divine Marriage, which is that of the Lord's Divine itself and His Divine Human. See what has been stated already on these matters in the following places:

The heavenly marriage descends from Divine Good present within the Lord, and from Divine Truth proceeding from Him, 2508, 2618, 2803, 3132.

This marriage is the origin of conjugial love, 2728, 2729.

People who live in genuine conjugial love are dwelling together in the inmost things of life, 2732, and so in love for good and truth since these constitute the inmost things of life.

Conjugial love is the fundamental love of all loves, 2737-2739.

The marriage of good and truth exists in heaven, in the Church, with every member of heaven and the Church, and in every individual thing within the natural order, 718, 747, 917, 1432, 2173, 2516, 2712, 2758; it exists in every detail of the Word, 683, 793, 801, 2516, 2712; and so in the highest sense it is the Lord Himself.

The names Jesus Christ mean the Divine Marriage, 3004.

[4] These are the things meant not only by 'dwelling together', that is, by the words 'once again my husband will dwell with me' but also by those preceding them, 'God has endowed me with a good dowry'. The former however means the truth of good whereas the latter means the good of truth, for these two constitute the heavenly marriage. And because this is a conclusion the statement 'because I have borne him six sons' is added; for 'six' here is similar in meaning to twelve. In the Word half a number, or twice that number, has the same meaning as the number itself when the subject is similar.

Fußnoten:

1. literally, compassions

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.