Die Bibel

 

Genesis 22

Lernen

   

1 Pärast neid sündmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning ütles temale: 'Aabraham!' Ja ta vastas: 'Siin ma olen!'

2 Ja tema ütles: 'Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!'

3 Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.

4 Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt.

5 Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: 'Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.'

6 Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos.

7 Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: 'isa!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen, mu poeg!' Siis ta ütles: 'Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?'

8 Ja Aabraham vastas: 'Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!' Nõnda läksid mõlemad üheskoos.

9 Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.

10 Ja Aabraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg.

11 Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: 'Aabraham, Aabraham!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

12 Siis ta ütles: 'Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!'

13 Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel.

14 Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks 'Issand näeb'. Seepärast öeldakse tänapäevalgi: 'Issanda mäel ta näitab end.'

15 Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast

16 ning ütles temale: 'Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega,

17 ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks - nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres - ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!

18 Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!'

19 Siis Aabraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tõusid ning läksid üheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham jäi elama Beer-Sebasse.

20 Ja pärast neid sündmusi teatati Aabrahamile ja öeldi: 'Vaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:

21 Uusi, tema esmasündinu, Buusi, selle venna, Kemueli, Arami isa,

22 Kesedi, Haso, Pildase, Jidlafi ja Betueli.'

23 Ja Betuelile sündis Rebeka. Need kaheksa tõi Milka ilmale Naahorile, Aabrahami vennale.

24 Ja tema liignaine, Reuma nimi, sünnitas ka - Teba, Gahami, Tahase ja Maaka.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #2814

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

2814. And laid him on the altar upon the wood. That this signifies in the Human Divine to which righteousness belongs, is evident from the signification of an “altar,” as being the Lord’s Divine Human (see just above, n. 2811); and from the signification of the “wood of a burnt-offering,” as being the merit of righteousness (see n. 2784, 2798, 2812). The Truth Divine in the Lord’s Human Divine, which underwent the temptations, and which has been treated of, is not the Divine Truth itself, for this is above all temptation; but it is rational truth, such as the angels have, consisting in the appearances of truth, and is what is called the “Son of man,” but before the glorification. But the Divine Truth in the Lord’s glorified Divine Human is above appearances, nor can it possibly come to any understanding, and still less to the apprehension of man, nor even to that of angels, and thus not at all to anything of temptation. It appears in the heavens as light which is from the Lord. Concerning this Divine Truth, or the Son of man glorified, it is thus written in John:

Jesus said, Now is the Son of man glorified, and God is glorified in Him: if God is glorified in Him, God shall also glorify Him in Himself, and shall straightway glorify Him (John 13:31-32).

That a distinct idea may be had of this very deep arcanum, we may call the Truth with the Lord which could be tempted, and which underwent temptations, Truth Divine in the Lord’s Human Divine; but the Truth which could not be tempted, or undergo any temptation, because it was glorified, the Divine Truth in the Lord’s Divine Human; this distinction has also been observed here and there in what goes before.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.