Die Bibel

 

Genesis 20

Lernen

   

1 Ja Aabraham siirdus sealt Lõunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris võõrana.

2 Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: 'Ta on minu õde.' Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara.

3 Aga Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles temale: 'Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!'

4 Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: 'Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast?

5 Eks ta öelnud mulle: Ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: Ta on mu vend. Ma tegin seda vaga südame ja süütute kätega.'

6 Siis ütles Jumal temale unes: 'Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda.

7 Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palvetab sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et sina ja kõik, kes sul on, peate surema!'

8 Ja Abimelek tõusis hommikul vara, kutsus kõik oma sulased ning rääkis kõik need sõnad nende kuuldes; ja mehed kartsid väga.

9 Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja ütles temale: 'Mis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa tõid suure süü minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud sündmatuid tegusid!'

10 Ja Abimelek küsis Aabrahamilt: 'Mida sa mõtlesid seda asja tehes?'

11 Ja Aabraham vastas: 'Mina mõtlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise pärast.

12 Ja tema ongi tõepoolest mu õde: mu isa tütar, kuigi mitte mu ema tütar; seetõttu ta sai mu naiseks.

13 Aga kui Jumal saatis mind isamajast rändama, ütlesin ma temale: Osuta mulle seda armastust, et sa kõigis paigus, kuhu tuleme, minu kohta ütled: Ta on mu vend.'

14 Siis Abimelek võttis lambaid, kitsi ja veiseid, sulaseid ja teenijaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.

15 Ja Abimelek ütles: 'Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!'

16 Ja Saarale ta ütles: 'Näe, ma annan su vennale tuhat hõbetükki. Vaata, see olgu sulle hüvituseks kõigi ees, kes su juures on. Sa oled kõiges õigeks osutunud.'

17 Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta teenijad, nõnda et nad said lapsi,

18 sest Issand oli sulgenud kõvasti kõik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise pärast.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #2559

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

2559. And it came to pass when God caused me to depart from my father’s house. That this signifies when He left what is of memory-knowledge, and the appearances therefrom, together with their delights, which here are the “house of his father,” is evident from the signification of “departing,” as being to leave; and from the signification of “house,” as being good (n. 2231, 2233), here the good of the delight from the appearances of the things of memory-knowledge and of rational things; for all delight appears as good. That by the “house of his father” are here signified the delights of memory-knowledges and of rational things, consequently of their appearances, comes from the fact that they are predicated of Abraham when he departed from the house of his father; for then Abraham together with the house of his father worshiped other gods (s ee n. 1356, 1992). Hence it is that it is said in the plural, “God [Elohim] caused me to depart.” It might also be rendered according to the original tongue, “the gods caused me to wander;” but as the Lord is represented by Abraham it must be rendered “God caused me to depart.” As with the Lord the first memory-knowledges and the rational things derived from them were human, being imbued with what was hereditary from the mother, and thus were not purely Divine, they are therefore represented by Abraham’s first state (but how far representations go, see n. 665, 1907 at the end, 1361, 1992).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.