Die Bibel

 

Genesis 2

Lernen

   

1 Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.

2 Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.

3 Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.

4 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,

5 kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,

6 tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.

7 Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.

8 Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.

9 Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.

10 Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:

11 esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;

12 selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.

13 Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.

14 Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.

15 Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.

16 Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: 'Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,

17 aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!'

18 Ja Issand Jumal ütles: 'Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.'

19 Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.

20 Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.

21 Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.

22 Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.

23 Ja Aadam ütles: 'See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!'

24 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!

25 Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #8935

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

8935. 'An altar of soil you shall make for Me' means something which in a general way represents worship that springs from good. This is clear from the meaning of 'an altar' as the chief representative of the Lord and consequently of the worship of Him, dealt with in 921, 2777, 2811, 4489, 4541; and from the meaning of 'soil' or 'the ground' as good. The reason why 'the ground' stands for good is that a Church which abides in good is meant by 'the ground', 566. This is why Adam was said to be formed from the ground, at Genesis 2:7; 3:19; for one who belonged to the celestial Church, that is, the Church itself abiding in good, was meant by him, 478, 479. Since there are two entities that inspire worship of the Lord - goodness and truth - worship springing from good was represented by an altar of soil, while worship springing from truth was represented by an altar of stones. Both kinds of altars are the subject here; and those two entities that inspire worship are called faith and charity. Worship springing from truth has connection with faith, and worship springing from good has connection with charity.

[2] As regards worship inspired by faith and worship inspired by charity, or that which springs from truth and that which springs from good, the situation is that before a person has been regenerated his worship consists of truth, but after he has been regenerated it consists of good. Before a person has been regenerated he is led by means of truth to good, that is, by means of faith to charity; but when he has been regenerated he abides in good and consequently in truth, that is, in charity and consequently in faith, 8516, 8539, 8643, 8648, 8658. These two kinds of worship are what the altars of soil and of stone represent. The reason why the altar is the chief representative of worship of the Lord is that burnt offerings and sacrifices were offered on it; and it was in these that the worship of God by the Hebrew nation, and subsequently by the Israelite and Jewish nation, chiefly consisted, 923, 1343, 2180, 2805, 2807, 2830, 3519, 6405.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.