Die Bibel

 

Genesis 17

Lernen

   

1 Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Issand ilmutas ennast Aabramile ja ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole vaga!

2 Ma teen lepingu enese ja sinu vahel ja teen sind väga paljuks.'

3 Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal rääkis temaga, öeldes:

4 'See olen mina! Vaata, mu leping sinuga on, et sina saad paljude rahvaste isaks.

5 Sinu nime ei hüüta siis enam Aabramiks, vaid su nimi olgu Aabraham, sest ma teen sind paljude rahvaste isaks!

6 Ma teen sind väga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki põlvnevad sinust.

7 Ma teen lepingu enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind.

8 Ja ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!'

9 Ja Jumal ütles Aabrahamile: 'Ja sina pead mu lepingut pidama, sina ja su sugu pärast sind põlvest põlve.

10 See on minu leping minu ja teie ning sinu soo vahel pärast sind, mida te peate pidama: kõik meesterahvad tuleb teil ümber lõigata!

11 Te peate oma eesnaha liha ümber lõikama ja see olgu minu ja teie vahelise lepingu märgiks.

12 Kaheksapäevastena tuleb teil ümber lõigata kõik teie meesterahvad põlvkondade viisi, olgu peres sündinud, olgu raha eest ostetud ükskõik missuguselt võõralt, kes sinu soost ei ole,

13 kindlasti tuleb ümber lõigata niihästi su peres sündinu kui su raha eest ostetu. Minu leping peab teie ihu küljes olema igavese lepinguna!

14 Aga eesnahaga meesterahvas, kelle eesnaha liha ei ole ümber lõigatud, tuleb hävitada oma rahva seast: ta on tühistanud minu lepingu!'

15 Ja Jumal ütles Aabrahamile: 'Saaraid, oma naist, ära hüüa enam Saaraiks, vaid tema nimi olgu Saara!

16 Ma õnnistan teda ja annan ka temalt sulle poja. Ma õnnistan teda nõnda, et ta saab rahvaiks, rahvaste kuningadki põlvnevad temast.'

17 Siis Aabraham heitis silmili maha, naeris ja ütles oma südames: 'Kas peaks saja-aastasele poeg sündima? Või peaks üheksakümneaastane Saara sünnitama?'

18 Ja Aabraham ütles Jumalale: 'Kui ainult Ismaelgi sinu ees jääks elama!'

19 Siis ütles Jumal: 'Siiski, su naine Saara sünnitab sulle poja ja sa pead panema temale nimeks Iisak. Ja ma teen temaga lepingu, igaveseks lepinguks tema soole pärast teda.

20 Aga ka Ismaeli pärast ma olen sind kuulnud. Vaata, ma õnnistan teda ja teen ta viljakaks ning väga arvurikkaks. Temast sünnib kaksteist vürsti ja ma teen ta suureks rahvaks.

21 Kuid oma lepingu teen ma Iisakiga, kelle Saara sulle sünnitab tuleval aastal selsamal ajal.'

22 Kui Jumal oli lõpetanud kõneluse Aabrahamiga, siis ta läks tema juurest üles.

23 Ja Aabraham võttis oma poja Ismaeli ja kõik oma peres sündinud, ja kõik raha eest ostetud, kõik meesterahvad Aabrahami pere inimeste hulgast, ja lõikas ümber nende eesnaha liha, otse selsamal päeval, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.

24 Aabraham oli üheksakümmend üheksa aastat vana, kui ta eesnaha liha ümber lõigati.

25 Ja Ismael, tema poeg, oli kolmteist aastat vana, kui ta eesnaha liha ümber lõigati.

26 Otse selsamal päeval lõigati ümber Aabraham ja tema poeg Ismael;

27 ja kõik ta pere mehed, peres sündinud ja võõrastelt raha eest ostetud, lõigati ümber koos temaga.

   

Aus Swedenborgs Werken

 

Arcana Coelestia #2053

studieren Sie diesen Abschnitt

  
/ 10837  
  

2053. 'My covenant shall be in your flesh' means conjunction of the Lord with man in his impurity. This is clear from the meaning of 'a covenant' as conjunction, dealt with above, and from the meaning of 'flesh' as man's proprium, also dealt with above, in 2041. How impure the proprium is has also been stated in that paragraph, and has been shown in Volume One, in 141, 150, 154, 210, 215, 694, 731, 874-876, 987, 1047. The implications of 'My covenant in your flesh' being the conjunction of the Lord with man in his impurity are as follows: No pure intellectual truth, which is Divine truth, resides with man. Instead the truths of faith residing with man are appearances of truth to which illusions of the senses attach themselves, and to these in turn falsities, belonging to the desires that go with self-love and love of the world. Such are the truths that reside with man. And how impure they are becomes clear from the fact that such illusions and falsities attach themselves to them.

[2] Nevertheless the Lord joins Himself to man within those very impurities, for with innocence and charity He brings soul and life to these, and in this way forms a conscience. The truths that constitute conscience vary, that is to say, they depend on the religion of the individual. These truths the Lord is unwilling to violate provided they are not contrary to the goods of faith, because the person has taken them to himself and considered them holy. The Lord breaks nobody, but bends him. This becomes clear from the consideration that every type of religious thought in the Church has followers who are being endowed with conscience. The closer its truths get to the genuine truths of faith the better that conscience is. Since it is from the truths of faith such as this that conscience is formed, it is clear that it has been formed in the understanding part of man's mind, for the understanding part is what receives those truths. This part of his mind the Lord has therefore miraculously separated from the will part. This is an arcanum previously unknown, concerning which see what has appeared in Volume One, in 863, 875, 895, 927, 1023. That 'covenant in your flesh' in addition denotes a meaningful sign, namely that of purification, is clear from what has been shown in 2039 about circumcision.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.