1
Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2
Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeblen, hoia mu elu vaenlase hirmu eest!
3
Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust,
4
kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli,
5
et salajas maha lasta laitmatu! Äkitselt nad lasevadki ta maha ega karda midagi.
6
Neid kinnitatakse kurjades kavatsustes, nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema, nad ütlevad: 'Kes meid näeb?'
7
Nemad mõtlevad jultunud tegudele: 'Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud!' Sest sügav on mehe sisemus ning süda.
8
Kuid Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega.
9
Ta paneb nad komistama nende keele pärast, kõik, kes neid näevad, vangutavad pead.
10
Ja kõik inimesed hakkavad kartma ja kuulutama Jumala tööd ning aru saama tema tegudest.