Bible

 

Numbrid 6

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mees või naine tõotab erilise nasiiritõotuse, et Issandale pühenduda,

3 siis ta peab hoiduma veinist ja vägijoogist; ta ei tohi juua veini- ega vägijoogi äädikat; ta ärgu joogu ka mitte mingisugust viinamarjamahla ja ärgu söögu värskeid või kuivatatud viinamarju!

4 Kõigil oma nasiiripõlve päevil ei tohi ta midagi süüa, mida toodetakse viinapuust, isegi mitte kivikesi ega kesti.

5 Kõigil tema tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast Issandale on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks kasvada.

6 Kõigil oma Issandale pühenduse päevil ei tohi ta minna surnukeha juurde.

7 Ta ei tohi ennast roojastada oma isa ja ema, venna ja õe pärast, kui need surevad, sest ta pea peal on pühitsus Jumalale.

8 Kõigil oma nasiiripõlve päevil on ta Issandale pühitsetud!

9 Ja kui keegi tema juures väga äkitselt sureb ja ta nõnda roojastab oma nasiiripea, siis ta peab puhastuspäeval oma pea paljaks ajama; ta ajagu see paljaks seitsmendal päeval!

10 Ja kaheksandal päeval viigu ta kaks turteltuvi või kaks muud tuvi preestrile kogudusetelgi ukse juurde!

11 Ja preester valmistagu üks patuohvriks ja teine põletusohvriks ning toimetagu temale lepitust, sellepärast et ta surnu tõttu pattu tegi; selsamal päeval ta pühitsegu oma pead,

12 eraldagu taas Issandale oma nasiiripõlve päevad ja viigu aastane oinastall süüohvriks! Endised päevad aga langevad ära, sest ta nasiiripõli rüvetus.

13 Ja niisugune on nasiiriseadus: päeval, mil tema nasiiriaeg täitub, viidagu ta kogudusetelgi ukse juurde,

14 ja ta toogu oma ohvriannina Issandale üks veatu aastane oinastall põletusohvriks ja üks veatu aastane utetall patuohvriks ja üks veatu jäär tänuohvriks;

15 ja korv hapnemata leiba, peenest jahust õliga segatud kooke ja õliga võitud hapnemata koogikesi; ja nende juurde kuuluv roaohver ning joogiohvrid!

16 Ja preester viigu need Issanda ette ning toimetagu tema patu- ja põletusohver;

17 jäär aga ohverdagu ta Issandale tänuohvriks koos korvitäie hapnemata leibadega; preester ohverdagu ka tema roa- ja joogiohver!

18 Siis nasiir pügagu oma nasiiripõlve pea paljaks kogudusetelgi ees ja võtku oma nasiiripea juuksed ning pangu tänuohvri all olevasse tulle!

19 Ja preester võtku keedetud jäärasaps, üks hapnemata kook korvist ja üks hapnemata koogike ning pangu nasiiri kätele, pärast seda kui see oma nasiirijuuksed on püganud.

20 Ja preester kõigutagu neid Issanda ees kõigutusohvrina; see olgu preestrile pühitsetud koos kõigutusrinna ja tõstesapsuga; pärast seda võib nasiir veini juua.

21 See on seadus nasiiri kohta, kes tõotab oma ohvrianni Issandale nasiiripõlve pärast lisaks sellele, mis ta jõud muidu lubab. Vastavalt tõotusele, mis ta tõotab, peab ta toimima oma nasiiriseaduse järgi.'

22 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

23 'Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli lapsi, öelge neile nõnda:

24 Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!

25 Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!

26 Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!

27 Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10210

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10210. From the blood of the sin-offering of expiations. That this signifies through the truths which are from the good of innocence, is evident from the signification of “blood,” as being Divine truth (see n. 4735, 6978, 7317, 7326, 7846, 7850, 9127, 9393, 10026, 10033, 10047); and from the signification of “the sin-offering of expiations,” or of the sacrifice of sin by which expiation is effected, as being purification from evils and the consequent falsities. (That by “sin” is meant sacrifice for sin, see above, n. 10039; and that “expiation” denotes purification from evils and the consequent falsities, n. 9506.) That this purification is effected by means of truths which are from the good of innocence, is because the blood by which expiation was effected was from a bullock or a lamb, and by a “bullock” is signified the good of innocence in the external man (n. 9391, 9990, 10132); and by a “lamb,” the good of innocence in the internal man (n. 10132); and there must be innocence in order that truth and good may be received (see n. 3111, 3994, 4797, 6013, 6765, 7836, 7840, 9262, 10134, and the places cited in n. 10021). For the good of innocence consists in acknowledging that all truths and goods are from the Lord, and nothing from man’s own; thus it consists in being willing to be led by the Lord, and not by self. From this it is plain that the more a man trusts and believes in himself, thus the more he is in the love of self, the less he is in the good of innocence. From this it is that a man cannot be purified from evils unless he is in the good of innocence; for if he is not in this good, he is not led by the Lord, but by self; and he who is led by self, is led by hell, for what is man’s own is nothing but evil, and all evil is of hell. (That all expiation was made by the blood either of a bullock, or of a lamb, or of turtle-doves, or of young pigeons, is evident in Exodus 29:36; Leviticus 4:1-7, 13-18, 4:27-35 the end; 5:1-7; 15:14, 28-31; Numbers 6:9-11.) By “turtle-doves” and by “young pigeons” is also signified the good of innocence.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.