Bible

 

Numbrid 15

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te jõuate maale, mille mina teile elamiseks annan,

3 ja te tahate Issandale ohverdada tuleohvrit, põletus- või tapaohvrit, olgu erilise tõotusena või vabatahtliku annina, või teie seatud pühil, et valmistada Issandale meeldivat lõhna veistest või lammastest ja kitsedest,

4 siis toogu see, kes toob oma ohvrianni Issandale, roaohvriks kaks toopi peent jahu, segatud kolme kortli õliga,

5 ja joogiohvriks põletus- või tapaohvri juurde ohverda kolm kortlit veini ühe talle kohta!

6 Aga jäära kohta ohverda roaohvriks kaks kannu peent jahu, segatud ühe toobi õliga,

7 ja joogiohvriks too üks toop veini, Issandale meeldivaks lõhnaks!

8 Aga kui sa ohverdad noore veise põletus- või tapaohvriks, kas erilise tõotusena või tänuohvrina Issandale,

9 siis toodagu noore veise kohta roaohvriks pool külimittu peent jahu, segatud poolteise toobi õliga,

10 ja joogiohvriks too poolteist toopi veini; see on healõhnaline tuleohver Issandale.

11 Nõndasamuti tehtagu iga härja või jäära puhul, või talle puhul lammastest või kitsedest

12 vastavalt nende arvule, keda te ohverdate; nõnda tehke iga üksiku puhul vastavalt nende arvule!

13 Nõnda peab seda tegema iga pärismaalane, tuues healõhnalist tuleohvrit Issandale.

14 Ja kui keegi, kes elab teie juures võõrana, või keegi, kes põlvede jooksul on teie keskel, tahab tuua Issandale healõhnalist tuleohvrit, nagu teie seda teete, siis tehku ka tema nõnda!

15 Kogudusel olgu üks seadus niihästi teile kui võõrale, kes elab teie juures! See olgu igaveseks seaduseks teie sugupõlvedele: nõnda nagu teie, nõnda olgu ka võõras Issanda ees!

16 Sama seadus ja sama õigus olgu teil ja võõral, kes elab teie juures!'

17 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

18 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete sellele maale, kuhu mina teid viin,

19 siis süües selle maa leiba, te peate Issandale andma tõstelõivu:

20 oma uudsest sõmerast jahust andke kakuke tõstelõivuks; nõnda nagu rehealuse tõstelõivu, nõnda andke ka seda!

21 Oma uudsest sõmerast jahust andke põlvest põlve Issandale tõstelõivu!

22 Aga kui te eksite ega täida kõiki neid käske, mis Issand on andnud Moosesele,

23 kõiki, mis Issand teile on andnud Moosese läbi alates päevast, mil Issand andis käsud, ja edaspidi põlvest põlve,

24 siis peab, kui seda on tehtud koguduse teadmata, tahtmatult, terve kogudus ohverdama ühe noore härjavärsi põletusohvriks, Issandale meeldivaks lõhnaks koos selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvriga vastava korra järgi, ja ühe noore siku patuohvriks.

25 Ja preester toimetagu lepitust terve Iisraeli laste koguduse eest; siis antakse neile andeks, sest see oli eksitus, ja nad on toonud oma ohvrianni tuleohvriks Issandale ja oma patuohvri Issanda ette oma eksimuse pärast.

26 Siis antakse andeks tervele Iisraeli laste kogudusele, ka võõrale, kes elab nende keskel, sest kogu rahvas on osaline eksimuses.

27 Aga kui üksik inimene kogemata pattu teeb, siis ta toogu patuohvriks üks aastane emane kitsetall

28 ja preester toimetagu lepitust eksinud hinge eest, kes kogemata on patustanud Issanda ees; kui tema eest on lepitust toimetatud, siis antakse temale andeks!

29 Pärismaalasele Iisraeli laste seast ja võõrale, kes elab teie keskel, olgu teil ühesugune seadus, kui midagi on tehtud kogemata.

30 Aga hing, kes midagi teeb meelega, olgu pärismaalane või võõras, pilkab Issandat; see hing hävitatagu oma rahva seast,

31 sest ta on põlanud Issanda sõna ja on tühistanud tema käsu! See hing hävitatagu tõesti, tema peal on süü!'

32 Kord, kui Iisraeli lapsed olid kõrbes, tabasid nad ühe mehe hingamispäeval puid korjamast.

33 Need, kes tabasid tema puid korjamast, viisid ta Moosese ja Aaroni ja terve koguduse ette.

34 Ja nemad panid ta vahi alla, sest ei olnud selgesti öeldud, mis temaga tuli teha.

35 Aga Issand ütles Moosesele: 'Seda meest karistatagu surmaga, terve kogudus visaku ta väljaspool leeri kividega surnuks!'

36 Siis terve kogudus viis tema väljapoole leeri ja nad viskasid ta kividega surnuks, nagu Issand oli Moosest käskinud.

37 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

38 'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile, et nad põlvest põlve teeksid enestele tutid oma kuue hõlmadele ja paneksid hõlmatuttide külge sinise nööri.

39 Need tutid olgu teile selleks, et te neid vaadates meenutaksite kõiki Issanda käske ja täidaksite neid ega käiks ringi oma südame- ja silmahimude järgi, mis ahvatlevad teid truudusetusele.

40 Pidage siis meeles ja täitke kõiki mu käske ja olge pühad oma Jumala ees!

41 Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks. Mina olen Issand, teie Jumal!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 7978

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

7978. 'And they baked the dough which they brought out of Egypt - unleavened cakes' means that from the truth of good further good was produced that had no falsity at all in it. This is clear from the meaning of 'baking' - when used in reference to the truth of good, meant by 'the dough' - as producing; from the meaning of 'the dough' as the truth of good, dealt with above in 7966; and from the meaning of 'unleavened cakes' as forms of good that have no falsity at all in them, since 'unleavened' means without falsity, see 2342, 7906. This is the second state of truth from good that they passed through when they were delivered, see above in 7966, 7972. The reason why 'cakes' means forms of good is that they are cakes of bread, and 'bread' in the internal sense is the good of love, dealt with in 276, 680, 2165, 2177, 3464, 3478, 3735, 3813, 4211, 4217, 4735, 4976, 5915. But bread in the form of cakes is distinguished from bread in general, in that bread in the form of cakes means the good of love towards the neighbour, which is spiritual good, while bread in general means the good of love to the Lord, which is celestial good. Such spiritual good was meant by 'the minchah' which was offered and burned with the sacrifice on the altar; for 'the minchah' was baked into cakes and into wafers, as is made clear in Exodus 29:2-3, 23-24, 32; Leviticus 2:2 and following verses; 6:20-21; Numbers 6:15, 19; 15:18-21.

[2] Something similar was meant by 'the twelve loaves of the presence which too were baked into cakes, described in Moses as follows,

You shall take fine flour and bake it into twelve cakes; two-tenths [of an ephah] shall there be in one cake. And you shall place them in two rows, six in a row, on the clean table before Jehovah. And you shall put pure frankincense on each row, and it shall be loaves of bread serving as a memorial, a fire-offering to Jehovah. Leviticus 24:5-9.

From these instructions it becomes clear that 'the loaves' meant what was holy, for such instructions would never have been issued but for that reason. And since they meant what was holy they were also called in verse 9 of the same chapter 'holiness of holinesses.' 1 But these loaves meant the good of celestial love, and their being baked into cakes meant forms of the good of spiritual love. From these verses and from those in the references given above it becomes clear that something similar is meant by the bread in the Holy Supper.

Poznámky pod čarou:

1. A very literal rendering of the Hebrew

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.