Bible

 

Matteus 7

Studie

   

1 Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.

2 Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega möödetakse ka teile.

3 Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?

4 Või kuidas sa ütled oma vennale: Lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas!

5 Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk omast silmast, ja siis sa seletad tõmmata pindu oma venna silmast.

6 Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalgega ega käänduks ja teid ei kisuks.

7 Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.

8 Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.

9 Või missugune inimene on teie seast, kellelt tema poeg palub leiba, ja ta annaks temale kivi?

10 Või kui ta palub kala, ja ta annaks temale mao?

11 Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes Teda paluvad.

12 Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid.

14 Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.

15 Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juure lammaste riideis, aga seest-pidi on nad kiskjad hundid.

16 Nende viljast te tunnete nad. Ega viinamarju nopita kibuvitsust või viigimarju ohakaist?

17 Nõnda iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja.

18 Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.

19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.

20 Nõnda siis nende viljast te tunnete nad ära.

21 Mitte igaüks, kes Minule ütleb: Issand, Issand, ei saa Taevariiki, vaid kes teeb Mu Isa tahtmist, Kes on taevas.

22 Mitmed ütlevad Minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?

23 Ja siis Ma tunnistan neile: Ma ei ole elades teid tunnud, taganege Minust, te ülekohtutegijad!

24 Igaüks nüüd, kes neid Mu sõnu kuuleb ja teeb nende järele, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule.

25 Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda; aga Ta ei langenud, sest Tema alus oli rajatud kaljule.

26 Ja igaüks, kes neid Minu sõnu kuuleb, aga ei tee nende järele, on võrreldav jõleda mehega, kes oma koja ehitas liivale.

27 Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur.”

28 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid Tema õpetusest;

29 sest Ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1017

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1017. That the nature of the multiplying depends on the character of the affection, let the person serve as an example who accepts the basic assumption that faith alone saves somebody even when he does not perform any charitable action, that is, has no charity, and so separates faith from charity. Such a person separates faith from charity not only because he has accepted that assumption since earliest childhood, but also because he really does think that if anyone were to say that charity, or the works of charity, were the essential constituent of faith and led a devout life on those grounds he would inevitably be placing merit in works, which however is a falsity. Thus he rejects charity and considers the works of charity to be worthless, and so keeps solely to the idea of faith, which is no faith at all when devoid of its essential, which is charity. As long as he confirms himself in that assumption he in no way acts from an affection for good but from the affection inherent in the delight of being able to live without any restriction on his evil desires. And anyone among those like this who relies on many different facts to confirm that assumption does not act from an affection for truth but from glory of self, in order that he may consequently appear greater, more learned, and more eminent than everybody else, and so be promoted to the ranks of the distinguished and wealthy. Thus he acts from the delight accompanying the affection, and this delight causes things of a confirmatory nature to multiply, for as stated, the character of the affection determines that of the multiplication. In general, if a basic assumption is false, nothing but falsities can possibly result from it. In fact everything conforms to the basic assumption. Indeed, as I know from experience, which in the Lord's Divine mercy I will describe elsewhere, people who confirm themselves in such basic assumptions concerning faith alone and who have not been governed at all by charity, pay no attention to, and so to speak do not see, all that the Lord has said so many times about love and charity, as in Matthew 3:8-9; 5:7, 43-48; 6:12, 15; 7:1-20; 9:13; 12:33; 13:8, 27; 18:21- end; 19:19; 22:35-39; 24:12-13; 25:34, 40, 41, 45; Mark 4:18-20; 11:13-14, 20; 12:28-34; Luke 3:8-9; 6:27-38, 43-end; 7:47; 8:8, 14-15; 10:25-28; 12:58-59; 13:6-9; John 3:19, 21; 5:42; 13:34-35; 14:15, 21, 23; 15:1-17; 21:15-17.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.