Bible

 

Matteus 5

Studie

   

1 Nähes rahvahulki, läks Ta üles mäele. Ja kui Ta oli maha istunud, tulid Ta jüngrid Tema juure.

2 Ja Ta avas Oma suu, õpetas neid ning ütles:

3 „Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on Taevariik.

4 Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse.

5 Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

6 Õndsad on need, kelledel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.

7 Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu.

8 Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.

9 Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lapsiks.

10 Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on Taevariik.

11 Õndsad olete teie, kui inimesed teid Minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja.

12 Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.

14 Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas.

15 Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on.

16 Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.

18 Sest tõesti Ma ütlen teile, kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.

19 Kes nüüd iganes tühistab ühe neist vähimaist käskudest ja nõnda õpetab inimesi, teda hüütakse vähimaks Taevariigis; aga kes seda mööda teeb ja nõnda õpetab, teda hüütakse suureks Taevariigis.

20 Sest Ma ütlen teile: Kui teie õigus pole palju parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa Taevariiki.

22 Kuid Mina ütlen teile, et igaüks, kes on oma vennale vihane, kuulub kohtu alla; aga kes iganes oma vennale ütleb „raka!” kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb „Sa jõle!” kuulub põrgutulle.

23 Sellepärast kui sa oma andi tood altarile ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu,

24 siis jäta oma and sinna altari ette ja mine lepi enne oma vennaga, ja siis tule ja too oma and.

25 Ole varsti järeleandlik oma vastasele, niikaua kui sa temaga teel oled, et vastane sind ei annaks kohtuniku kätte, ja kohtunik sind ei annaks sulase kätte, ja sind ei pandaks vangi.

26 Tõesti Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt, enne kui oled maksnud ära viimse veeringu!

28 Aga Mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames.

29 Ent kui su parem silm sind pahandab, siis kisu ta välja ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse.

30 Ja kui sinu parem käsi sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kiti et kogu su ihu läheb põrgusse.

31 Ka on üteldud, et kes iganes oma naise enesest lahutab, see andku temale lahutuskiri.

32 Aga Mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutaks, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu.

33 Taas te olete kuulnud, et muistsele põlvele on üteldud: Sa ei tohi valet vanduda! ja: Pea Issandale oma vanded!

34 Aga Mina ütlen teile: Ärge üldse vanduge, ei taeva juures, sest see on Jumala aujärg;

35 ega maa juures, sest see on Tema jalgealune järg; ega Jeruusalema juures, sest see on suure Kuninga linn.

36 Ara vannu ka oma pea juures, sest sina ei või ühtki juuksekarva teha valgeks ega mustaks;

37 vaid teie kõne olgu: Jah, jah, või: Ei, ei; aga mis üle selle on, see on kurjast.

39 Aga Mina ütlen teile: Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine;

40 ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub;

41 ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks.

42 Anna sellele, kes sult palub, ja ära käändu kõrvale sellest, kes sult tahab laenata.

44 Aga Mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,

45 et te saaksite oma Isa lapsiks, Kes on taevas, sest Tema laseb Oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.

46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?

47 Ja kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida iseäralikku te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?

48 Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 4903

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

4903. 'Saying, Tamar your daughter-in-law has committed whoredom' means a perception at this point that to say anything of marriage exists between them is a falsity. This is clear from the meaning of 'saying' in the historical descriptions of the Word as perception, dealt with above in 4892; from the meaning of 'committing whoredom' as falsity, dealt with in 2466, 2729, 3399, 4865; from the representation of 'Tamar' as the internal aspect of the representative Church, also dealt with above, in 4864; and from the meaning of 'a daughter-in-law' as the truth of the Church, dealt with in 4843, 4869. Consequently the words 'saying, Tamar your daughter-in-law has committed whoredom' means a perception at this point that to say anything of marriage exists between them is a falsity. The implications of all this may be seen above in 4864-4866; with its semblance of religion the Jewish nation perceived the internal aspect of the Church to be nothing else than a harlot, and its preaching and life based on this to be nothing else than whoredom. For those people who are confined to what is external devoid of anything internal do not look on the internal aspect of the Church in any other way. They give the name falsity to that which is true, and the name truth to that which is false. They do so for the reason that being confined to what is external does not enable anyone to see whether a thing is false or true; only what is internal makes this possible internal sight is a necessary ability which can make judgements about things seen by external sight; and to make such judgements internal sight must be fully in the light of heaven. But it is not in the light of heaven unless the person has faith in the Lord and this faith leads him to read the Word.

[2] The fact that the Jewish nation were confined to what was external devoid of anything internal, so that it believed what was true to be falsity, and conversely what was false to be the truth, is quite evident from their teaching that one was allowed to hate an enemy and also from their life of hating all who did not belong to their semblance of religion. Indeed it is quite evident from their belief that they pleased and served Jehovah when they treated gentile nations in a savage and cruel fashion, that is to say, when they exposed the bodies of those whom they had slaughtered to be devoured by wild animals or birds, cut up those who were still alive, hacked them to pieces with iron picks and axes, or made them pass through the brickkiln, 2 Samuel 12:31. Indeed their teachings asserted that even an ally who for some reason had been declared an enemy was to be treated in much the same way. From these considerations it becomes quite clear that nothing internal at all lay within their semblance of religion. If anyone at that time had told them that such actions were contrary to the inner spirit of the Church they would have replied that this was a falsity. The fact that they were confined to what was external, having no knowledge at all of anything internal and leading lives contrary to what was internal, is also evident from what the Lord teaches in Matthew 5:21-48.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.