Bible

 

Matteus 5

Studie

   

1 Nähes rahvahulki, läks Ta üles mäele. Ja kui Ta oli maha istunud, tulid Ta jüngrid Tema juure.

2 Ja Ta avas Oma suu, õpetas neid ning ütles:

3 „Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on Taevariik.

4 Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse.

5 Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

6 Õndsad on need, kelledel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.

7 Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu.

8 Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.

9 Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lapsiks.

10 Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on Taevariik.

11 Õndsad olete teie, kui inimesed teid Minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja.

12 Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.

14 Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas.

15 Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on.

16 Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.

18 Sest tõesti Ma ütlen teile, kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.

19 Kes nüüd iganes tühistab ühe neist vähimaist käskudest ja nõnda õpetab inimesi, teda hüütakse vähimaks Taevariigis; aga kes seda mööda teeb ja nõnda õpetab, teda hüütakse suureks Taevariigis.

20 Sest Ma ütlen teile: Kui teie õigus pole palju parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa Taevariiki.

22 Kuid Mina ütlen teile, et igaüks, kes on oma vennale vihane, kuulub kohtu alla; aga kes iganes oma vennale ütleb „raka!” kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb „Sa jõle!” kuulub põrgutulle.

23 Sellepärast kui sa oma andi tood altarile ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu,

24 siis jäta oma and sinna altari ette ja mine lepi enne oma vennaga, ja siis tule ja too oma and.

25 Ole varsti järeleandlik oma vastasele, niikaua kui sa temaga teel oled, et vastane sind ei annaks kohtuniku kätte, ja kohtunik sind ei annaks sulase kätte, ja sind ei pandaks vangi.

26 Tõesti Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt, enne kui oled maksnud ära viimse veeringu!

28 Aga Mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames.

29 Ent kui su parem silm sind pahandab, siis kisu ta välja ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse.

30 Ja kui sinu parem käsi sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kiti et kogu su ihu läheb põrgusse.

31 Ka on üteldud, et kes iganes oma naise enesest lahutab, see andku temale lahutuskiri.

32 Aga Mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutaks, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu.

33 Taas te olete kuulnud, et muistsele põlvele on üteldud: Sa ei tohi valet vanduda! ja: Pea Issandale oma vanded!

34 Aga Mina ütlen teile: Ärge üldse vanduge, ei taeva juures, sest see on Jumala aujärg;

35 ega maa juures, sest see on Tema jalgealune järg; ega Jeruusalema juures, sest see on suure Kuninga linn.

36 Ara vannu ka oma pea juures, sest sina ei või ühtki juuksekarva teha valgeks ega mustaks;

37 vaid teie kõne olgu: Jah, jah, või: Ei, ei; aga mis üle selle on, see on kurjast.

39 Aga Mina ütlen teile: Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine;

40 ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub;

41 ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks.

42 Anna sellele, kes sult palub, ja ära käändu kõrvale sellest, kes sult tahab laenata.

44 Aga Mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,

45 et te saaksite oma Isa lapsiks, Kes on taevas, sest Tema laseb Oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.

46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?

47 Ja kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida iseäralikku te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?

48 Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Apocalypse Explained # 1015

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 1232  
  

1015. And there was a great earthquake, signifies the state of the church wholly changed. This is evident from the signification of an "earthquake," as being a change of the state of the church (See n. 400, 499); for the "earth" signifies the church, and its quaking signifies a change of state; and it was called "great" to signify that the state was wholly changed.

(Continuation respecting the Seventh Commandment)

[2] Since hatred, which is to will to kill, is the opposite of love to the Lord and also of love towards the neighbor, and since these loves are what make heaven with man, it is evident that hatred, being thus opposite, is what makes hell with him. Nor is infernal fire anything else than hatred; and in consequence the hells appear to be in a fire with a dusky glow according to the quality and quantity of the hatred, and in a fire with a dusky flame according to the quantity and quality of the revenge from hatred.

[3] Since hatred and love are direct opposites, and since hatred in consequence constitutes hell with man, just as love constitutes heaven with him, therefore the Lord thus teaches:

If thou shalt offer thy gift upon the altar, and shalt there remember that thy brother hath aught against thee, leave there thy gift before the altar, and go; first be reconciled to thy brother, and then coming, offer thy gift. Be well disposed towards thine adversary whiles thou art in the way with him; lest haply the adversary deliver thee to the judge, and the judge deliver thee to the officer, and thou be cast into prison. Verily I say unto thee, Thou shalt not come out thence till thou hast paid the last farthing (Matthew 5:23-26).

To be delivered to the judge, and by the judge to the officer, and by him to be cast into prison, describes the state of the man who is in hatred after death from his having been in hatred against his brother in the world, "prison" meaning hell, and "to pay the last farthing" signifies the punishment that is called everlasting fire.

  
/ 1232  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for their permission to use this translation.