Bible

 

Matteus 13

Studie

   

1 Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.

2 Ja palju rahvast kogunes Tema juure, nii et Ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.

3 Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.

4 Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.

5 Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.

6 Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

7 Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.

8 Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.

9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!”

10 Siis jüngrid astusid Ta juure ja ütlesid Temale: „Mispärast Sa räägid neile tähendamissõnadega?”

11 Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.

12 Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!

13 Sellepärast Ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!

14 Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!

15 Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!

16 Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad!

17 Sest tõesti, Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!

18 Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:

19 Kui keegi Kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.

20 Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;

21 temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.

22 Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.

23 Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!”

24 Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.

25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.

26 Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.

27 Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?

28 Tema ütles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ütlesid orjad temale: Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?

29 Aga tema ütles: Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.

30 Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal Ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!”

31 Teise tähendamissõna Ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.

32 See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!”

33 Teise tähendamissõna Ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!”

34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi,

35 et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: „Ma avan Oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!”

36 Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja Ta jüngrid astusid Tema juure ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.”

37 Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.

38 Põld on maailm; hea seeme on Kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.

39 Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on Inglid.

40 Otsegu nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.

41 Inimese Poeg läkitab Oma Inglid ja Nemad koguvad Tema Kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,

42 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

43 Siis paistavad õiged nagu päike Oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!

44 Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.

45 Taas on Taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,

46 ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

47 Taas on Taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu.

48 Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.

49 Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: Inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast

50 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

51 Kas te olete aru saanud kõigest sellest?” Nad ütlesid Temale: „Jah!”

52 Siis Ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud Taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!”

53 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et Ta läks sealt ära.

54 Ja Ta tuli Oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on Sellel see tarkus ja need vägevad teod?

55 Eks Tema ole see puusepa poeg? Eks Ta Ema nimetata Maarjaks ja Ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?

56 Ja eks Ta õed kõik ole meie juures? Kust siis Temale see kõik on tulnud?”

57 Ja nad pahandusid Temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!”

58 Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Heaven and Hell # 570

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 603  
  

570. Because hellfire is love for oneself and the world, it is also all the craving of those loves, since craving is love reaching out. Whatever we love we constantly crave, and it is our delight, since we feel delight when we get what we love or crave. There is no other source of our heart's delight. So hellfire is the craving and pleasure that well up from these two loves as its sources. These evils are contempt for others, enmity and hostility toward people who do not support us, envy, hatred, and vengefulness; and savagery and cruelty as a result. In respect to the Divine, they are denial and a consequent contempt, derision, and blasphemy of the sacred values of the church. After death, when we become spirits, these turn into rage and hatred against such values (see above, 562).

Further, since these evils are constantly breathing out the death and destruction of everyone we see as the enemy, of everyone who is the target of this blazing hatred and vengefulness, the delight of our lives is the intent to destroy and kill, or to the extent that we cannot do this, to inflict harm, to wound, and to savage.

[2] These are the meanings of fire in the Word when it deals with evil people and the hells. I should like to cite a few passages in support.

Everyone who is hypocritical and malicious, every mouth that utters folly, because it is aflame with malice as with fire, shall eat briars and brambles and kindle the thickets of the forest, and will rise up with the rising of smoke; and the inhabitants have become the food of fire, a man and his brother do not spare each other. (Isaiah 9:17-19)

I will make great portents in heaven and on earth - blood and fire and columns of smoke; the sun will turn into darkness. (Joel 2:30-31)

The earth will become burning pitch, night and day it will not be put out, its smoke will rise up forever. (Isaiah 34:9-10)

Behold, the day is coming that will burn like an oven, and all the proud and all that do wickedness will be stubble, and the coming day will burn them up. (Malachi 4:1)

Babylon has become the dwelling of demons, those who saw the smoke of her burning cried aloud, the smoke rose up forever and ever. (Revelation 18:2, 18; 19:2 [Revelation 19:3])

He opened the pit of the abyss and smoke came up out of the pit like the smoke of a huge furnace, and the sun was darkened, and the air, by the smoke from the pit. (Revelation 9:2)

From the mouth of the horses came forth fire and smoke and sulfur; and a third part of the people were killed by the fire and the smoke and the sulfur. ( [Revelation 9:17-18])

Whoever worships the beast will drink the wine of the wrath of God mixed with myrrh in the cup of his wrath and will be tortured with fire and sulfur. (Revelation 14:9-10)

The fourth angel poured out his vial on the sun, and it was allowed to burn people by fire with its heat, and so it scorched people with intense heat. (Revelation 16:8-9)

They were thrown into a swamp burning with fire and sulfur. (Revelation 19:20; 20:14-15, 21:8)

Every tree that does not produce good fruit will be cut down and thrown into the fire. (Matthew 3:10; Luke 3:9)

The Human-born One will send his angels, and they will gather from his kingdom everything that gives offense and everyone who does iniquity and consign them to a furnace of fire. (Matthew 13:41-42, 50)

The king will say to those on his left, "Leave me, cursed ones, for the eternal fire prepared for the devil and his angels." (Matthew 25:4 [Matthew 25:41])

And they will be sent off into eternal fire, into a Gehenna of fire, where their worm does not die and their fire is not quenched. (Matthew 18:8-9; Mark 9:43-49)

The rich man in hell said to Abraham that he was being tormented in flame. (Luke 16:24)

In these and many other passages fire means the craving of love for oneself and love of the world, and the smoke from the fire means the falsity that comes from this evil.

  
/ 603  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.