Bible

 

Matteus 13

Studie

   

1 Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.

2 Ja palju rahvast kogunes Tema juure, nii et Ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.

3 Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.

4 Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.

5 Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.

6 Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

7 Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.

8 Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.

9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!”

10 Siis jüngrid astusid Ta juure ja ütlesid Temale: „Mispärast Sa räägid neile tähendamissõnadega?”

11 Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.

12 Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!

13 Sellepärast Ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!

14 Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!

15 Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!

16 Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad!

17 Sest tõesti, Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!

18 Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:

19 Kui keegi Kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.

20 Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;

21 temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.

22 Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.

23 Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!”

24 Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.

25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.

26 Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.

27 Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?

28 Tema ütles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ütlesid orjad temale: Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?

29 Aga tema ütles: Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.

30 Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal Ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!”

31 Teise tähendamissõna Ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.

32 See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!”

33 Teise tähendamissõna Ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!”

34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi,

35 et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: „Ma avan Oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!”

36 Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja Ta jüngrid astusid Tema juure ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.”

37 Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.

38 Põld on maailm; hea seeme on Kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.

39 Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on Inglid.

40 Otsegu nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.

41 Inimese Poeg läkitab Oma Inglid ja Nemad koguvad Tema Kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,

42 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

43 Siis paistavad õiged nagu päike Oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!

44 Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.

45 Taas on Taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,

46 ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

47 Taas on Taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu.

48 Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.

49 Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: Inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast

50 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

51 Kas te olete aru saanud kõigest sellest?” Nad ütlesid Temale: „Jah!”

52 Siis Ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud Taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!”

53 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et Ta läks sealt ära.

54 Ja Ta tuli Oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on Sellel see tarkus ja need vägevad teod?

55 Eks Tema ole see puusepa poeg? Eks Ta Ema nimetata Maarjaks ja Ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?

56 Ja eks Ta õed kõik ole meie juures? Kust siis Temale see kõik on tulnud?”

57 Ja nad pahandusid Temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!”

58 Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 7770

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

7770. 'And let them ask, a man from his companion and a woman from her companion, vessels of silver and vessels of gold' means that factual knowledge of truth and of good must be removed from the evil who have belonged to the Church and be assigned to the good who belong to it. This is clear from the meaning of 'vessels of silver and vessels of gold' as factual knowledge of truth and of good, 'silver' being truth and 'gold' good, see 1551, 1552, 2954, 5658, 6112, and 'vessels' factual knowledge, 3068, 3079. That knowledge is referred to as vessels of truth and good because it contains them. The assumption is made that the facts which people know about truth or about good are the truths of faith themselves or the forms of the good of faith themselves. But they are not. Affections for truth and good are what compose faith; those affections flow into known facts, which are the appropriate vessels for them. Asking them from the Egyptians is, it is self-evident, taking them away and assigning them to oneself. This is why previously in Chapter 3:22 it says that they were to plunder the Egyptians, and subsequently in Chapter 12:36 that they despoiled them. The reason why it says that 'a man was to ask from his companion and a woman from her companion' is that 'a man' has reference to and also means truth and 'a woman' has reference to and also means good.

[2] The implications of all this may be seen at the explanation of Exodus 3:21-22 in 6914, 6917. That explanation shows that the factual knowledge itself of truth and of good which have been in the possession of those belonging to the Church who have been acquainted with the arcana of faith and yet have led a life of evil are transferred to those who belong to the spiritual Church. How the transfer is effected, see 6914. These things are meant by the Lord's words in Matthew,

The Lord said to him who went away and hid the talent in the earth, Take the talent from him and give it to him who has ten talents, for to everyone who has, it will be given, so that he may have in abundance; but from him who does not have, even what he has will be taken away. Cast the useless servant into outer darkness. Matthew 25:25, 28-30; Luke 19:24-26.

And similar words in the same gospel,

To him who has, it will be given, so that he may have abundantly; but from him who does not have, even what he has will be taken away. Matthew 13:12; Mark 4:24-25.

[3] The reason for the transfer is that the knowledge or cognitions of goodness and truth which the evil possess are applied to evil purposes, whereas the cognitions of goodness and truth that the good possess are applied to good purposes. The cognitions are the same, but the purposes to which any one person applies them gives them their specific character. Such cognitions may be compared to worldly wealth, which one person devotes to good purposes, and another to bad ones, so that the character of any one person's wealth depends on the purposes to which he devotes it. This also shows that the same cognitions, like the same wealth, which the evil have possessed can pass into the possession of the good and serve good purposes. From all this one may now recognize what is represented when it says that the children of Israel were commanded to ask from the Egyptians vessels of silver and vessels of gold, and in so doing to despoil and plunder them. Such a despoilment or plundering would never have been commanded by Jehovah if such things had not been represented in the spiritual world.

[4] Things like these are what are meant in Isaiah,

At length the merchandise of Tyre and its harlot's wages will be holy to Jehovah, it will not be hoarded or held back; but its merchandise will be for those that dwell before Jehovah to eat to their satiety, and for him who covers himself with what is ancient. Isaiah 23:18.

This refers to 'Tyre', which means cognitions of goodness and truth, 1201. 'Merchandise' and 'harlot's wages' are cognitions applied to evil purposes. Their being given to the good who will apply them to good purposes is meant by 'its merchandise will be for those that dwell before Jehovah to eat to satiety, [and] for him who covers himself with what is ancient'.

[5] Also in Micah,

Arise and thresh, O daughter of Zion, for I will make your horn iron, and I will make your hoofs bronze, in order that you may crush many peoples. And I devoted their gain to Jehovah, and their riches to the Lord of the whole earth. Micah 4:13.

'Crushing many peoples' stands for devastating them. 'The gain' which was devoted to Jehovah and the Lord of the whole earth is cognitions of truth and goodness. Something similar is implied in 2 Samuel 8:11-12, where it says that David consecrated to Jehovah the silver and gold which he had taken from the nations he had subdued, from the Syrians, from Moab, from the children of Ammon, from the Philistines, from Amalek, and from the spoil of Hadad Ezer; and in 1 Kings 7:51, that Solomon put among the treasures of Jehovah's house the things consecrated by his father.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.