Bible

 

Jeremija 51

Studie

   

1 Nõnda ütleb Issand: 'Vaata, ma äratan Paabeli kallale, 'mu vastase südame' elanike kallale hävitava tuule.

2 Ja ma läkitan Paabeli kallale võõraid, kes tuulavad teda ja laastavad tema maad, kui nad õnnetusepäeval on igalt poolt tema kallal.

3 Ammukütt vinnastagu oma amb ammuküti vastu ja selle vastu, kes suurustab oma soomusrüüs. Ärge säästke tema noori mehi, hävitage sootuks kogu ta vägi,

4 et mahalöödud langeksid kaldealaste maal ja läbipistetud tema tänavail.

5 Sest Iisrael ja Juuda ei jää oma Jumala, vägede Issanda leskedeks, vaid kaldealaste maa on täis süüd Iisraeli Püha vastu.

6 Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing, et teie ei hukkuks tema süü pärast! Sest see on Issanda kättemaksuaeg, kes tasub temale, mis ta on teinud.

7 Paabel oli kuldkarikas Issanda käes, mis tegi joobnuks kogu maailma; rahvad jõid tema veini, seetõttu rahvad hullusid.

8 Äkitselt langeb Paabel ja purustatakse. Ulguge tema pärast! Võtke palsamit tema haavade jaoks, vahest ta saab terveks!

9 Me tahtsime Paabelit ravida, aga ta ei paranenud. Jätkem ta maha ja mingem igaüks oma maale, sest kohus tema üle ulatub taevani ja tõuseb pilvedeni.

10 Issand on toonud esile meie õigused; tulgem ja jutustagem Siionis Issanda, oma Jumala teost.

11 Teritage nooli, haarake kilbid! Issand on äratanud Meedia kuningate vaimu, sest tema kavatsuseks Paabeli kohta on selle hävitamine. Sest see on Issanda kättemaks, kättemaks tema templi eest.

12 Tõstke lipp Paabeli müüride vastu, tugevdage valvet, seadke vahimehi, paigutage varitsejaid! Sest nagu Issand on kavatsenud, nõnda tema teebki teoks, mis ta Paabeli elanike kohta on ütelnud.

13 Sina, kes sa elad suurte vete ääres, varandustest rikas, on tulnud sinu lõpp, küünar, kust sind katki lõigatakse.

14 Vägede Issand on vandunud iseenesele: tõesti, ma täidan sind inimestega otsekui rohutirtsudega, ja nad tõstavad sinu vastu sõjakisa.

15 Tema on oma rammuga teinud maa, tarkusega rajanud maailma ja mõistusega laotanud taeva.

16 Kui tema teeb häält, siis on taevas vee kohin ja ta tõstab pilved maa äärest; tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest.

17 Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma. Iga kullassepp jääb häbisse jumalakuju pärast, sest tema valatud kujud on pettus ja neis pole vaimu.

18 Need on tühised, naeruväärt töö: oma katsumisajal nad hukkuvad.

19 Nende sarnane ei ole see, kes on Jaakobi osa, sest tema on kõige looja ja ta pärisosa kepp. Vägede Issand on tema nimi.

20 Sina, Paabel, olid mulle vasaraks, relvaks, sinuga purustasin ma rahvaid ja sinuga hävitasin ma kuningriike.

21 Sinuga purustasin ma hobuse ja ratsaniku, sinuga purustasin ma vankri ja sõitja.

22 Sinuga purustasin ma mehe ja naise, sinuga purustasin ma vana ja noore, sinuga purustasin ma noormehe ja neitsi.

23 Sinuga purustasin ma karjase ja karja, sinuga purustasin ma põllumehe ja härjapaari, sinuga purustasin ma maavanemad ja asevalitsejad.

24 Aga nüüd tasun ma Paabelile ja kõigile Kaldea elanikele teie nähes kõik nende kurja, mis nad tegid Siionile, ütleb Issand.

25 Vaata, ma olen su vastu, sa hävitusemägi, ütleb Issand, kes hävitasid kogu maa. Ma sirutan oma käe su vastu ja veeretan sind kaljudelt alla ning teen sind põlenud mäeks.

26 Ja sinust ei võeta nurgakivi ega kivi alusmüüri jaoks, vaid sa jääd igavesti hävitatuks, ütleb Issand.

27 Tõstke maal lipp, puhuge sarve rahvaste seas, pühitsege rahvad tema vastu, kutsuge tema vastu Ararati, Minni ja Askenase kuningriigid, pange tema vastu värbamispealik, tooge üles hobuseid otsekui karuseid rohutirtsuvastseid!

28 Pühitsege ta vastu rahvad, Meedia kuningad, nende maavanemad ja kõik asevalitsejad ning kogu nende valitsusealune maa!

29 Siis väriseb maa ja viskleb valudes, sest täituvad kavatsused, mis Issandal on Paabeli vastu, et teha Paabeli maa lagedaks, kus ükski ei ela.

30 Paabeli kangelased lakkavad sõdimast, nad istuvad kindlustes, nende jõud hääbub, nad muutuvad naisteks; tema hooned põletatakse, tema riivid murtakse.

31 Jooksja jookseb jooksjale ja sõnumiviija sõnumiviijale vastu, kuulutama Paabeli kuningale, et tema linn on igast küljest vallutatud,

32 et koolmed on võetud, pilliroopaadid tules põletatud ja sõjamehed kabuhirmus.

33 Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Paabeli tütar on nagu rehepaik selle kõvakstampimise ajal: veel pisut, siis tuleb temale lõikusaeg.

34 'Nebukadnetsar, Paabeli kuningas, on mind neelanud, kimbutanud, kõrvale pannud nagu tühja astja; ta on mind neelanud nagu lohe, on täitnud oma kõhu minu maiuspaladega, ta on mind ära ajanud.

35 Vägivald, mida olen kannatanud, ja mu kokkuvarisemine tulgu Paabeli peale!' ütleb Siioni elanik. 'Ja mu veri Kaldea elanike peale!' ütleb Jeruusalemm.

36 Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, mina ajan sinu riiuasja ja tasun, mis sul on tasuda; mina lasen taheneda tema mere ja kuivatan tema allika.

37 Paabel muutub kivihunnikuks, ðaakalite asupaigaks, jubeduseks ja parastamise põhjuseks, kus ükski ei ela.

38 Nad möirgavad küll üheskoos nagu lõvid ja urisevad nagu lõvikutsikad.

39 Kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad hõiskaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Issand.

40 Mina viin nad tappa nagu talled, nagu jäärad koos sikkudega.

41 Kuidas küll vallutatakse Seesak, ja võetakse see, kes on kuulus kogu maal. Kuidas küll Paabel saab jubeduseks rahvaste seas!

42 Meri tõuseb üle Paabeli, ta kaetakse selle kohisevate lainetega.

43 Tema linnad muutuvad õudseks, maa põuaseks ja lagedaks, maaks, kus ükski ei ela ja millest inimlaps läbi ei lähe.

44 Ma karistan Beeli Paabelis ja kisun ta suust, mis ta on neelanud; rahvad ei voola enam tema juurde, Paabeli müürgi variseb maha.

45 Minge ära selle keskelt, minu rahvas, ja päästke igaüks oma elu Issanda tulise viha eest!

46 Ärgu ainult teie süda mingu araks ja ärge kartke kuulujutte, mis maal kostavad, kui ühel aastal tuleb üks kuulujutt ja järgmisel aastal teine, kui maal on vägivald ja valitseja on valitseja vastu!

47 Sest vaata, päevad tulevad, mil ma karistan Paabeli nikerdatud kujusid; ja kogu tema maa jääb häbisse ning kõik langevad surnult maha sel maal.

48 Siis rõõmustavad Paabeli pärast taevas ja maa ja kõik, mis neis on, kui põhja poolt tulevad tema kallale hävitajad, ütleb Issand.

49 Paabelgi langeb Iisraeli mahalöödute pärast, nagu Paabeli pärast langesid mahalöödud kogu maal.

50 Teie, mõõga eest pääsenud, minge, ärge jääge seisma! Mõelge kaugel Issandale ja teile meenugu Jeruusalemm!

51 'Me häbeneme, kui kuuleme laimu; häbi katab meie palet, kui muulased tulevad Issanda koja pühaduste kallale.'

52 Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma karistan tema nikerdatud kujusid ja kogu ta maal oigavad haavatud.

53 Kuigi Paabel peaks tõusma taevani ja kuigi ta kindlustaks oma võimsa kõrgendiku, kummatigi tulevad minult tema kallale hävitajad, ütleb Issand.

54 Kuula! Hädakisa Paabelist ja suurest hävingust kaldealaste maal!

55 Sest Issand hävitab Paabeli ja lõpetab sealt suure lärmi, kuigi ta lained kohisevad nagu suured veed ja kostab ta hüüete kära.

56 Sest tema kallale, Paabeli kallale, tuleb hävitaja ja tema kangelased võetakse vangi, nende ammud murtakse katki; sest kättemaksu Jumal, Issand, maksab kindlasti kätte.

57 Ja ma teen joobnuks tema vürstid ja targad, maavanemad, asevalitsejad ja kangelased, et nad uinuksid igavesse unne ega ärkaks enam, ütleb kuningas, kelle nimi on vägede Issand.

58 Nõnda ütleb vägede Issand: Laiad Paabeli müürid kistakse maani maha, ja tema kõrged väravad põletatakse tules. Rahvad vaevavad endid ilmaaegu ja rahvahõimud väsitavad endid tule tarvis.'

59 Ülesanne, mille prohvet Jeremija andis Serajale, Mahseja poja Neerija pojale, kui see läks koos Juuda kuninga Sidkijaga Paabelisse selle valitsemise neljandal aastal; Seraja oli majutuspealik.

60 Jeremija oli kirjutanud ühte raamatusse kogu selle õnnetuse, mis Paabelile oli tulemas, kõik need sõnad, mis Paabeli kohta on kirjutatud.

61 Ja Jeremija ütles Serajale: 'Kui sa jõuad Paabelisse, siis vaata, et sa loed kõik need sõnad

62 ja ütled: Issand, sina oled rääkinud selle paiga kohta, et sa hävitad selle, nõnda et siin ei ela ükski, ei inimene ega loom, vaid et see jääb igavesti laastatuks!

63 Ja kui sa selle raamatu oled lõpuni lugenud, siis seo selle külge kivi ja viska see keset Frati jõge

64 ning ütle: Nõnda vajub Paabel ega tõuse enam õnnetuse pärast, mille ma temale toon: nad peavad väsima!' Siiani on Jeremija sõnad.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Apocalypse Revealed # 238

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 962  
  

238. Before the throne there was a sea of glass, like crystal. (4:6) This symbolizes a new heaven formed of Christians who possessed general truths taken from the literal sense of the Word.

Atmospheres are seen in the spiritual world, and also bodies of water, as in our world - ethereal atmospheres seemingly where angels of the highest heaven dwell, airy atmospheres seemingly where angels of the intermediate heaven dwell, and watery ones seemingly where angels of the lowest heaven dwell. These watery atmospheres, moreover, are seas that are seen at the borders of heaven, and the inhabitants there are people who possess general truths taken from the literal sense of the Word. To be shown that waters symbolize truths, see no. 50 above.

As the place where waters terminate and are collected, a sea therefore symbolizes Divine truth in its terminal expressions.

Accordingly, since the One sitting on the throne means the Lord (no. 230), and since the seven lamps which are the seven spirits of God before the throne mean a new church which will possess Divine truth from the Lord (no. 237), it is apparent that the sea of glass that was before the throne means the church with people who are at its peripheries.

[2] Seas at the borders of the heavens are something I have been granted to see, and it has been given me to speak with the inhabitants there and so to learn the truth of this matter through personal experience. The inhabitants appeared to me to be living in a sea, but they said that they did not live in a sea but in an atmosphere. It was apparent to me from this that a sea is an appearance of the Divine truth emanating from the Lord in its terminal expressions.

The existence of seas in the spiritual world is clearly apparent from the fact that they were often seen by John, as in the present instance, and in 5:13 verses; 7:1-3; 8:8-9; 10:2, 8; 13:1; 14:7; 15:2; 16:3; 18:17, 19, 21; 20:13.

The sea is called a sea of glass like crystal owing to the translucence of the Divine truth emanating from the Lord.

[3] Since Divine truth in its terminal expressions produces the appearance of a sea in the spiritual world, therefore a sea elsewhere in the Word has a similar symbolic meaning, as in the following passages:

On that day living waters shall flow out from Jerusalem, part of them to the eastern sea and part of them to the western sea. (Zechariah 14:8)

Living waters from Jerusalem are the church's Divine truths from the Lord. The sea is consequently where they terminate.

(Jehovah,) Your way was in the sea, and Your path in many waters. (Psalms 77:19)

Thus said Jehovah, who made a way in the sea, and a path through the many waters... (Isaiah 43:16)

(Jehovah) has founded (the world) on the seas, and established it on the rivers. (Psalms 24:2)

(Jehovah) set the earth on its foundations, so that it should not be moved to eternity. You covered it with the deep (or sea) as with a garment. (Psalms 104:5-6)

The earth was "founded on the sea" because the church, which is meant by the earth, is founded on general truths. For these are its footings and foundations.

[4] I will dry up (Babylon's) sea and make her spring dry... The sea will come up over Babylon; she will be covered with the multitude of its waves. (Jeremiah 51:36, 42)

To dry up Babylon's sea and make her spring dry means, symbolically, to extinguish all the church's truth from the firsts to the lasts of it.

They shall walk after Jehovah..., and His sons shall come with honor from the sea. (Hosea 11:10)

The sons from the sea are people who possess general truths or truths in their terminal expressions.

(Jehovah,) who builds His ascents in the heavens..., who calls the waters of the sea and pours them over the face of the earth... (Amos 9:6)

By the word of Jehovah the heavens were made... He gathers the waters of the sea together as a heap, putting the depths in storehouses. (Psalms 33:6-7)

...by My rebuke I dry up the sea, I make the rivers a wilderness. (Isaiah 50:2)

And so likewise in other places.

[5] Since a sea symbolizes Divine truth with people who live on the borders of heaven, therefore Tyre and Sidon, which were on the seacoast, symbolized the church in respect to its learned concepts of goodness and truth. And therefore "the islands of the sea" 1 likewise symbolize people engaged in a relatively remote Divine worship (no. 34).

For the same reason, too, the word used for the sea in Hebrew is "the west," that is, the direction in which the sun's light turns into its evening state, or truth into haziness.

We will see in subsequent discussions that a sea also symbolizes the natural component of a person divorced from his spiritual one, thus also hell.

Poznámky pod čarou:

1. Also called "the isles of the sea" and "the coastlands of the sea." See Isaiah 11:11; 24:15

  
/ 962  
  

Many thanks to the General Church of the New Jerusalem, and to Rev. N.B. Rogers, translator, for the permission to use this translation.