Bible

 

Jeremija 49

Studie

   

1 Ammonlaste kohta: Nõnda ütleb Issand: 'Kas Iisraelil ei ole poegi või ei ole tal pärijat? Miks Milkom on pärinud Gaadi ja ta rahvas on asunud selle linnadesse?

2 Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma toon kuuldavale sõjahüüu ammonlaste Rabba vastu: see muutub hüljatud rusuhunnikuks ja selle tütarlinnad põlevad tules. Siis pärib Iisrael oma pärijad, ütleb Issand.

3 Ulu, Hesbon, sest Ai hävitatakse! Kisendage, Rabba tütred, rõivastage end kotiriidesse! Tehke leinakaebust ja uidake müüridel, sest Milkom läheb vangi koos oma preestrite ja vürstidega!

4 Miks sa kiitled orgudest, et su org voolab üle, sa taganenud tütar, lootes oma varanduste peale: 'Kes tuleb mulle kallale?'

5 Vaata, ma toon sulle hirmu kõigilt su naabreilt, ütleb Issand, vägede Issand, ja teid pillutatakse laiali, igaüks omale poole, ja keegi ei kogu põgenikke.

6 Aga pärast seda pööran ma ammonlaste vangipõlve, ütleb Issand.'

7 Edomi kohta: Nõnda ütleb vägede Issand: 'Kas ei ole enam tarkust Teemanis? Kas on mõistlikel kadunud nõu? Kas nende tarkus on saanud tühjaks?

8 Põgenege, pöörduge, pugege sügavale peitu, Dedani elanikud! Sest ma toon Eesavile õnnetuse, tema karistusaja.

9 Kui sulle tulevad viinamarjakorjajad, ei jäta nad järelnoppimiseks midagi järele. Kui öösel tulevad vargad, varastavad nad just nõndapalju, kui nad tahavad.

10 Jah, mina ise paljastan Eesavi, avastan tema peidupaigad ja ta ei saa ennast peita. Hävitatakse tema sugu ja ta vennad ja naabrid - ja teda ei ole enam.

11 Jäta oma vaeslapsed minu elatada ja su lesknaised lootku minu peale!

12 Sest nõnda ütleb Issand: Vaata, ka need, kelle kohus ei olekski juua seda karikat, peavad jooma, ja sina peaksid jääma karistuseta? Sina ei jää karistuseta, vaid sa pead tõesti jooma!

13 Sest ma olen vandunud iseenesele, ütleb Issand, et Bosra saab hirmutuseks, teotuseks, kõleduseks ja needuseks, ja kõik ta tütarlinnad muutuvad igavesti varemeiks.

14 Ma olen Issandalt kuulnud sõnumit, et käskjalg on läkitatud rahvaste juurde: 'Kogunege ja tulge temale kallale ning hakake sõdima!'

15 Sest vaata, ma teen su pisikeseks rahvaste keskel, põlatuks inimeste seas.

16 Sind on petnud su kardetavus, su südame ülbus, kes elad kaljulõhedes, valitsed kõrgeid künkaid. Kuigi sa pesitseksid kõrgel nagu kotkas, tooksin ma su sealt alla, ütleb Issand.

17 Ja Edom muutub jubeduseks: igaüks, kes läheb sealt mööda, kohkub ja mõnitab teda kõigi tema nuhtluste pärast.

18 Otsekui Soodoma ja Gomorra ja nende naabrite segipaiskamise järel, ütleb Issand, nõnda ei ela seal keegi ega asugi sinna inimlaps.

19 Vaata, otsekui lõvi kargab Jordani padrikust lokkavale karjamaale, nõnda ajan ma tema sealt äkitselt ära, ja selle, kes on valitud, panen ma sinna valitsejaks. Sest kes on minu sarnane? Ja kes võib mind kutsuda kohtusse? Ja kes on karjane, kes võiks seista minu vastu?

20 Seepärast kuulge Issanda nõu, mida ta on pidanud Edomi vastu, ja tema mõtteid, mida ta on mõlgutanud Teemani elanike vastu: tõesti, kõige pisemgi lammas veetakse ära; tõesti, nende karjamaa jääb tühjaks nende eneste pärast.

21 Nende langemise mürinast väriseb maa, hädakisa kaja kostab Kõrkjamereni.

22 Vaata, ta tõuseb üles ja lendab nagu kotkas ja laotab oma tiibu Bosra kohal; ja sel päeval on Edomi kangelaste süda otsekui lapsevaevas oleval naisel.'

23 Damaskuse kohta: 'Häbisse jäävad Hamat ja Arpad, sest nad kuulevad halba sõnumit; nad voogavad nagu rahutu meri, mis ei jää vaikseks.

24 Damaskus muutub araks, pöördub põgenema, teda haarab hirm; teda valdab ahastus ja valu nagu sünnitajat.

25 Kuidas küll on maha jäetud see ülistatud linn, mu rõõmulinn!

26 Jah, tema turgudel langevad ta noored mehed ja sel päeval hukkuvad kõik sõjamehed, ütleb vägede Issand.

27 Ja ma süütan Damaskuse müüridesse tule, et see põletaks Ben-Hadadi paleed.'

28 Keedari ja Haasori kuningriikide kohta, mis Paabeli kuningas Nebukadnetsar vallutab: Nõnda ütleb Issand: 'Tõuske, minge kallale Keedarile ja hävitage idamaalased!

29 Nende telgid ja karjad võetakse ära, nende telgivaibad ja kõik nende riistad; neilt viiakse nende kaamelid ja neile hüütakse: 'Hirm on igal pool!'

30 Põgenege, rännake kaugele, pugege sügavale, Haasori elanikud! ütleb Issand. Sest Paabeli kuningas Nebukadnetsar on pidanud nõu teie vastu ja on mõlgutanud mõtteid.

31 Tõuske, minge kallale muretule rahvale, kes elab julgesti, ütleb Issand; tal ei ole uksi ega riive, ta elab üksinda.

32 Nende kaamelid jäävad riisutavaiks ja nende veiste hulk võitjate saagiks; ma pillutan need pöetudoimulised kõigi tuulte poole ja toon neile igast küljest õnnetuse, ütleb Issand.

33 Ja Haasor jääb ðaakalite pesapaigaks, igavesti laastatuks. Keegi ei ela seal ega asugi sinna inimlaps.'

34 Issanda sõna, mis tuli prohvet Jeremijale Eelami kohta Juuda kuninga Sidkija valitsemise alguses; ta ütles:

35 'Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, ma murran Eelami ammu, nende peamise jõu.

36 Ma toon Eelami vastu neli tuult neljast taevakaarest; ja ma hajutan nad kõigi nende tuulte kätte ega ole rahvast, kelle juurde ei tule Eelami hajutatud.

37 Ma hirmutan eelamlasi nende vaenlaste ees, nende hinge püüdjate ees ja toon neile õnnetuse - oma tulise viha, ütleb Issand; ja ma läkitan mõõga neile järele, kuni olen teinud neile lõpu.

38 Ja ma asetan oma aujärje Eelamisse ning hävitan sealt kuninga ja vürstid, ütleb Issand.

39 Aga viimseil päevil ma pööran Eelami vangipõlve, ütleb Issand.'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1585

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1585. 'And he saw all the plain of Jordan' means the goods and truths that resided with the external man. This is clear from the meaning of 'a plain' and of 'the Jordan'. In the internal sense 'the plain surrounding the Jordan' means the external man as regards all his goods and truths. The reason the plain of Jordan has this meaning is that the Jordan was a boundary of the land of Canaan. 'The land of Canaan', as stated and shown already, means the Lord's kingdom and Church, and in particular its celestial and spiritual things; this also explains why it was called the Holy Land, and the heavenly Canaan. And because it means the Lord's kingdom and Church, it means in the highest sense the Lord Himself, who is the All in all of His kingdom and of His Church.

[2] For this reason all things in the land of Canaan were representative. Those in the midst of the land, or that were inmost, represented His internal Man - Mount Zion and Jerusalem, for example, representing respectively celestial things and spiritual things. More outlying districts represented things more remote from internals. And the most outlying districts, or those which formed the boundaries, represented the external man. There were several boundaries to the land of Canaan, but in general they were the two rivers Euphrates and Jordan, and also the Sea, 1 for which reason the Euphrates and the Jordan represented external things. Here therefore 'the plain of Jordan' means, as it also represents, all things residing in the external man. The meaning of the land of Canaan is similar when used in reference to the Lord's kingdom in heaven, to the Lord's Church on earth, to the member of that kingdom or Church, or abstractly to the celestial things of love, and so on.

[3] Almost all the cities therefore, and indeed all the mountains, hills, valleys, rivers, and other features in the land of Canaan, were representative. The river Euphrates, being a boundary, represented, as shown already in 120, sensory evidence and facts that belong to the external man, and so too did the Jordan and the plain of Jordan, as becomes clear from the following places: In David,

O my God, my soul bows itself down within me; 2 therefore I remember You from the land of Jordan, and the Hermons from the little mountain. Psalms 42:6.

Here 'the land of Jordan' stands for that which is lowly and so is distant from the celestial, as a person's externals are from his internals.

[4] The crossing of the Jordan when the children of Israel entered the land of Canaan and the dividing of its waters at that time also represented the approach to the internal man by way of the external, as well as a person's entry into the Lord's kingdom, and much more besides, Joshua 3:14 on to the end of Chapter 4. And because the external man is constantly hostile towards the internal and strives for domination over it, the arrogance or the pride of the Jordan came to be phrases used by the Prophets, as in Jeremiah,

How will you compete with horses? And confident in a land of peace how do you deal with the pride of the Jordan? Jeremiah 12:5.

'The pride of the Jordan' stands for those things belonging to the external man which rear up and wish to have dominion over the internal, such as reasonings, meant here by 'horses', and 'the confidence' they give.

[5] In the same prophet,

Edom will become a desolation. Behold, like a lion it will come up from the arrogance of the Jordan against the habitation of Ethan. Jeremiah 49:17, 19.

'The arrogance of the Jordan' stands for the pride of the external man against the goods and truths of the internal. In Zechariah,

Howl, O fir tree, for the cedar is fallen, for the magnificent ones have been laid waste! Howl, O oaks of Bashan, for the impenetrable forest has come down. The sound of the howling of shepherds [is heard], for their magnificence has been laid waste; the sound of the roaring of young lions, that the pride of the Jordan has been laid waste. Zechariah 11:2-3.

The fact that the Jordan was a boundary of the land of Canaan is clear from Numbers 34:12, and the eastern boundary of the land of Judah, in Joshua 15:5.

Poznámky pod čarou:

1. i.e. the Great or Mediterranean Sea

2. literally, upon me

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.