Bible

 

Genesis 9

Studie

   

1 Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: 'Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!

2 Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.

3 Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.

4 Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!

5 Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!

6 Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!

7 Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!'

8 Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:

9 'Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,

10 ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.

11 Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.'

12 Ja Jumal ütles: 'Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:

13 ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.

14 Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart,

15 siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks.

16 Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.'

17 Ja Jumal ütles Noale: 'See on selle lepingu tähis, mille ma olen teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on.'

18 Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.

19 Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.

20 Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe.

21 Ta jõi veini, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.

22 Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis sellest oma kahele vennale õues.

23 Siis Seem ja Jaafet võtsid vaiba ja panid enestele õlgadele, läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod olid ära pööratud, nõnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud.

24 Kui Noa ärkas oma veiniuimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,

25 siis ta ütles: 'Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!'

26 Ta ütles veel: 'Kiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!

27 Jumal andku avarust Jaafetile, ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!'

28 Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat.

29 Ja kõiki Noa elupäevi oli üheksasada viiskümmend aastat; siis ta suri.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 575

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

575. That by the days of man being a hundred and twenty years is signified that he ought to have remains of faith, appears from what has been said in the foregoing chapter (Genesis 5:3-4), concerning “days” and “years” signifying times and states; and also from the circumstance of the most ancient people from numbers variously compounded signifying states and changes of states in the church; but the nature of their ecclesiastical computation is now totally lost. Here in like manner numbers of years are mentioned, whose signification it is impossible for anyone to understand, unless he be first acquainted with the hidden meaning of each particular number from “one” to “twelve” and so on. It plainly appears that they contain within them something else that is secret, for that men were to live a “hundred and twenty years” has no connection with the preceding part of the verse, nor did they live one hundred and twenty years, as is evident from the people after the flood (chapter 11), where it is said of Shem that “he lived after he begat Arphaxad five hundred years;” and that Arphaxad lived after be begat Selah “four hundred and three years;” and that Selah lived after he begat Eber “four hundred and three years;” and that Eber lived after he begat Peleg “four hundred and thirty years;” and that Noah lived after the flood “three hundred and fifty years” (Genesis 9:28), and so on. But what is involved in the number “one hundred and twenty” appears only from the meaning of “ten” and “twelve” which being multiplied together make one hundred and twenty, and from the signification of these component numbers it may be seen that “one hundred and twenty” signifies the remains of faith. The number “ten” in the Word, as also “tenths” signify and represent remains, which are preserved by the Lord in the internal man, and which are holy, because they are of the Lord alone; and the number “twelve” signifies faith, or all things relating to faith in one complex; the number therefore that is compounded of these, signifies the remains of faith.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.