Bible

 

Genesis 7

Studie

   

1 Ja Issand ütles Noale: 'Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.

2 Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks - isane ja emane.

3 Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.

4 Sest juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda ma olen teinud!'

5 Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis.

6 Ja Noa oli kuussada aastat vana, kui uputusvesi maa peale tuli.

7 Ja Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest.

8 Puhtaist loomadest ja loomadest, kes puhtad ei ole, ja lindudest ja kõigist, kes maa peal roomavad,

9 tulid kahekesi Noa juurde laeva isane ja emane, nõnda nagu Jumal Noale oli käsu andnud.

10 Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.

11 Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taevaluugid tehti lahti.

12 Ja sadu tuli maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd.

13 Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist üheskoos laeva,

14 nemad ja kõik metsloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu kariloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kõiksugu lendajad oma liikide järgi, kõik linnud, kõik tiivulised.

15 Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest lihast, kus eluvaim sees on.

16 Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane kõigest lihast, nõnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja Issand sulges ukse tema tagant.

17 Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale; vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis maast kõrgele.

18 Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal väga palju, ja laev liikus veepinnal.

19 Ja vesi võttis maa peal väga võimust ja kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.

20 Vesi tõusis neist viisteist küünart kõrgemale, nõnda et mäed olid kaetud.

21 Siis heitis hinge kõik liha, mis maa peal liikus, niihästi linnud kui kariloomad ja metsloomad ja kõik roomajad, kes maa peal roomasid, ja kõik inimesed ka.

22 Kõik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, kõik, kes olid kuival maal, need surid.

23 Nõnda hävitati kõik olendid, kes maa peal olid; niihästi inimesed kui loomad ja roomajad, ja linnud taeva all hävitati maa pealt, järele jäid ainult Noa ja need, kes temaga laevas olid.

24 Ja vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 724

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

724. Likewise that “sevens” signifies things that are holy, and here holy truths, which are holy from the fact that they come from goods. No truth is holy unless it comes from good. A man may utter many truths from the Word, and thus from memory, but if it is not love or charity that brings them forth, nothing holy can be predicated of them. But if he has love and charity, then he acknowledges and believes, and this from the heart. And it is the same with faith, of which so many say that it alone saves: if there is no love or charity from which the faith comes, there is no faith. Love and charity are what make faith holy. The Lord is in love and charity, but not in faith that is separated from charity. In faith separated is the man himself, in whom there is nothing but uncleanness. For when faith is separated from love, his own praise, or his own advantage, is the moving cause that is in his heart, and from which he speaks. This everyone may know from his own experience. Whoever tells anyone that he loves him, that he prefers him to others, that he acknowledges him as the best of men, and the like, and yet in heart thinks otherwise, does this only with his mouth, and in heart denies, and sometimes makes sport of him. And it is the same with faith. This has been made very well known to me by much experience. They who in the life of the body have preached the Lord and faith with so much eloquence, together with feigned devoutness, as to astonish their hearers, and have not done it from the heart, in the other life are among those who bear the greatest hatred toward the Lord, and who persecute the faithful.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.