Bible

 

Genesis 48

Studie

   

1 Pärast seda sündmust öeldi Joosepile: 'Vaata, su isa on haige!' Siis ta võttis oma kaks poega enesega, Manasse ja Efraimi.

2 Ja Jaakobile anti teada ning öeldi: 'Näe, su poeg Joosep tuleb sinu juurde!' Iisrael võttis siis jõu kokku ning tõusis voodis istukile.

3 Ja Jaakob ütles Joosepile: 'Kõigeväeline Jumal ilmutas ennast mulle Luusis Kaananimaal, ja õnnistas mind

4 ning ütles mulle: Vaata, ma teen sind viljakaks ja paljuks ja teen sinust rahvaste hulga ja annan selle maa sinu soole pärast sind igaveseks omandiks.

5 Ja nüüd olgu su kaks poega, kes sulle Egiptusemaal on sündinud, enne kui ma tulin sinu juurde Egiptusesse, minu omad: Efraim ja Manasse olgu minu omad nagu Ruuben ja Siimeongi.

6 Aga su järeltulijad, kes sulle pärast neid sünnivad, olgu sinu päralt ja neid nimetatagu nende vendade nime järgi nende pärisosades.

7 Kui ma Mesopotaamiast tulin, suri mul Raahel Kaananimaal, tee peal, kui veel tükk maad oli minna Efratasse. Ja ma matsin tema Efrata tee äärde, see on Petlemma.'

8 Kui Iisrael nägi Joosepi poegi, siis ta küsis: 'Kes need on?'

9 Ja Joosep vastas oma isale: 'Need on mu pojad, keda Jumal mulle siin on andnud!' Siis ta ütles: 'Too nad minu juurde, et ma neid õnnistaksin!'

10 Aga Iisraeli silmad olid vanadusest tuhmid ja ta ei näinud enam. Siis Joosep viis nad tema juurde ja tema andis neile suud ning süleles neid.

11 Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Ei oleks uskunud, et saan näha su nägu, aga vaata, Jumal on mind lasknud näha ka su järglasi.'

12 Siis Joosep võttis nad ära tema põlvilt ja kummardas silmili maha.

13 Ja Joosep võttis nad mõlemad, Efraimi oma paremale käele, Iisraelist vasakule poole, ja Manasse oma vasakule käele, Iisraelist paremale poole, ja viis nad tema juurde.

14 Aga Iisrael sirutas oma parema käe ja pani Efraimi pea peale, kes oli noorem, ja oma vasaku käe Manasse pea peale; ta pani oma käed ristamisi, sest Manasse oli esmasündinu.

15 Ja ta õnnistas Joosepit ning ütles: 'Jumal, kelle palge ees mu isad Aabraham ja Iisak on rännanud, Jumal, kes on olnud mu karjane kogu mu elu kuni tänapäevani,

16 ingel, kes mind on päästnud kõigest kurjast, õnnistagu neid poisse; neid nimetades nimetatagu minu nime ja mu isade Aabrahami ja Iisaki nime! Ja nad siginegu rohkesti keset maad!'

17 Aga kui Joosep nägi, et ta isa oma parema käe asetas Efraimi pea peale, siis ta pani seda pahaks ja haaras kinni oma isa käest, et seda Efraimi pea pealt tõsta Manasse pea peale.

18 Ja Joosep ütles oma isale: 'Mitte nõnda, mu isa, sest see on mu esmasündinu! Pane oma parem käsi tema pea peale!'

19 Aga ta isa keeldus ja ütles: 'Ma tean, mu poeg, ma tean, ka tema peab saama rahvaks ja temagi peab olema suur! Ometi peab ta noorem vend saama temast suuremaks ja selle sugu olema rahvarohke!'

20 Ja ta õnnistas neid sel päeval, öeldes: 'Sinu nimel õnnistatagu Iisraelis, öeldagu: Jumal tehku sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!' Nõnda seadis ta Efraimi Manassest ettepoole.

21 Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Vaata, ma suren, aga Jumal on teiega ja viib teid tagasi teie isade maale.

22 Ja ma annan sulle ühe mäeseljandiku rohkem kui su vendadele, mille olen mõõga ja ammuga võtnud emorlastelt.'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 6232

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

6232. And I will make you into a congregation of peoples' means an increase without limit. This is clear from the meaning of 'a congregation of peoples' as truths from good without limit; for 'peoples' means truths, 1259, 1260, 3295, and 'a congregation an abundance. Consequently 'making into a congregation of peoples' means causing truths to increase abundantly. That increase is without limit for the reason that all things in the spiritual world, which spring from the Infinite, as truths and forms of good do, are capable of unending multiplication and increase. The expression 'without limit' denotes that which cannot be described and comprehended numerically; yet that which is without limit is finite when compared with the Infinite, so that there is no way of measuring one against the other.

[2] The reason why truths and forms of good can increase without limit is that they derive from the Lord who is Infinite. One may see that this is what truths and forms of good are like from the consideration that truth and good reign throughout the whole of heaven and yet are never exactly the same with one person as with another; and this would still be so even if heaven were millions of times larger. It can likewise be seen from the consideration that angels are forever becoming more perfect, that is, they grow constantly in goodness and truth; yet they cannot possibly attain a full degree of perfection. Unlimited possibility for growth always remains; for truths have no numerical limit, each truth has unlimited facets, and so on.

[3] The same thing can be seen even better from those living in the natural world. Even if the human race increased without limit, still no one would have a face identical with another's; no one would have an internal face, that is, a personality, identical with another's, nor even an identical sound of voice. From this it is evident that variety without limit exists in all things and that one thing is never identical with another. Variety even more unlimited exists among the truths and forms of good that belong to the spiritual world; for one thing in the natural world corresponds to millions in the spiritual world. Therefore the more interior things are, the more they are without limit.

[4] The reason why such things without limit are a feature of everything in the spiritual world and also in the natural world is that they have their origin in the Infinite, as stated above; for if they did not have their origin there they could not possibly be without limit. Furthermore the things that are without limit in both worlds also make it quite evident that the Divine is Infinite.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.