Bible

 

Genesis 19

Studie

   

1 Ja need kaks inglit jõudsid õhtul Soodomasse. Lott istus parajasti Soodoma väravas. Kui Lott neid nägi, siis ta tõusis neile vastu, kummardas silmili maha

2 ja ütles: 'Ennäe mu isandaid! Astuge ometi oma sulase kotta, jääge öömajale ja peske oma jalad! Hommikul võite vara üles tõusta ja oma teekonda jätkata!' Kuid nad vastasid: 'Ei, me jääme ööseks välja.'

3 Aga ta käis neile väga peale. Siis nad põikasid tema juurde ning tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile pidusöögi, küpsetas hapnemata leibu ja nad sõid.

4 Nad ei olnud veel magama heitnud, kui linna mehed, Soodoma mehed, niihästi noored kui vanad, kogu rahvas viimseni, ümbritsesid koja

5 ja hüüdsid Lotti ning ütlesid temale: 'Kus on mehed, kes öösel tulid sinu juurde? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid katsuda!'

6 Siis Lott läks välja nende juurde ukse ette, sulges ukse enese järel

7 ja ütles: 'Mu vennad, ärge ometi tehke kurja!

8 Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ärge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!'

9 Kuid nad vastasid: 'Käi minema!' Ja nad ütlesid: 'Ise on tulnud võõrana elama, aga tahab olla kohtumõistjaks! Nüüd me kohtleme sind halvemini kui neid!' Ja nad kippusid väga mehe, Loti kallale ning asusid ust maha murdma.

10 Siis mehed sirutasid käed välja, tõmbasid Loti enese juurde kotta ja sulgesid ukse.

11 Aga mehi, kes koja ukse taga olid, lõid nad pimestusega, niihästi väikesi kui suuri, nõnda et need väsisid ust otsimast.

12 Ja mehed ütlesid Lotile: 'Kes sul veel siin on, väimees ja pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära,

13 sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!'

14 Siis Lott läks välja ja kõneles oma väimeestega, kes pidid võtma ta tütred, ning ütles: 'Tõuske, minge siit paigast ära, sest Issand hävitab selle linna!' Aga oma väimeeste meelest heitis ta nalja.

15 Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes: 'Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!'

16 Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.

17 Ja neid välja viies nad ütlesid: 'Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!'

18 Ja Lott vastas neile: 'Muidugi mitte, mu isand!

19 Vaata, su sulane on küll sinu silmis armu leidnud ja suur on su heldus, mida sa oled mulle osutanud, jättes mu hinge elama. Aga ma ei suuda põgeneda mäestikku, et õnnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks.

20 Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda, ja on pisitilluke. Kui ma ometi sinna pääseksin - eks ole, see on ju pisitilluke? -, siis võiks mu hing jääda elama!'

21 Ja ta vastas temale: 'Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid.

22 Tõtta, põgene sinna, sest ma ei või midagi teha enne, kui sa sinna oled jõudnud!' Seepärast pandi sellele linnale nimeks Soar.

23 Päike oli just tõusnud maa kohale, kui Lott jõudis Soari.

24 Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast

25 ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.

26 Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks.

27 Ja Aabraham läks hommikul vara paika, kus ta Issanda ees oli seisnud,

28 heitis pilgu alla Soodoma ja Gomorra poole ja kogu ümbruskonna maapinnale, vaatas, ja ennäe, maast tõusis suits otsekui sulatusahju suits.

29 Kui Jumal oli segi paisanud ümbruskonna linnad, mõtles Jumal Aabrahamile ja saatis Loti ära selle hävituse keskelt, millega ta segi paiskas need linnad, kus Lott oli elanud.

30 Ja Lott läks Soarist üles ning elas mäestikus koos oma kahe tütrega, sest ta kartis elada Soaris; ta elas ühes koopas, tema ise ja ta mõlemad tütred.

31 Kord ütles vanem nooremale: 'Meie isa on vana ja maal pole ühtegi meest, kes tuleks Meie juurde kogu maailma kombe järgi.

32 Tule, joodame oma isa veiniga ja magame temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!'

33 Ja nad jootsid oma isa sel ööl veiniga ja vanem läks ning magas oma isaga; see ei märganudki, millal too maha heitis või üles tõusis.

34 Ja järgmisel päeval ütles vanem nooremale: 'Vaata, ma magasin eile oma isaga. Joodame ka sel ööl teda veiniga, siis mine maga sina temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!'

35 Ja nad jootsid ka sel ööl oma isa veiniga ja noorem läks ning magas temaga; see ei märganudki, millal too maha heitis või üles tõusis.

36 Ja Loti mõlemad tütred jäid oma isast lapseootele.

37 Ja vanem sünnitas poja ning pani temale nimeks Moab; see on moabide isa tänapäevani.

38 Ja noorem sünnitas ka poja ning pani temale nimeks Ben-Ammi; see on ammonlaste isa tänapäevani.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 2446

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

2446. That “brimstone” denotes the hell of the evils of the love of self, and “fire” the hell of the falsities thence derived, is evident from the signification in the Word of “brimstone” and the “fire” from it, as being the love of self with its cupidities and the derivative falsities, thus as being hell, for hell consists of such things. That “brimstone” and “fire” have this signification is evident in David:

Jehovah shall rain upon the wicked snares, fire, and brimstone (Psalms 11:6).

That fire and brimstone are not here meant, but something else that is signified by “fire and brimstone,” is evident also from its being said that Jehovah “rains snares.”

In Ezekiel:

I will contend against him with pestilence and with blood, and I will make it rain an overflowing rain, and hailstones, fire and brimstone, upon him, and upon his troops, and upon the many peoples that are with him (Ezekiel 38:22); where God is treated of, who lays waste the land of Israel, that is, the church. (The signification of “God” may be seen above, n. 1151.) “Fire” denotes falsities, “brimstone” the evils thence, and at the same time the hells of those who lay waste.

In John:

They who adored the beast were cast into a lake of fire burning with brimstone (Revelation 19:20);

meaning hell.

Again:

The devil was cast into a lake of fire and brimstone, where the beast and the false prophet are; and they shall be tormented day and night for ever and ever (Revelation 20:10);

manifestly meaning hell.

Again:

The abominable, and murderers, and adulterers, and sorcerers, and idolaters, and all liars, shall have their part in the lake that burneth with fire and brimstone (Revelation 21:8); where also “fire and brimstone” plainly denote hell.

[2] That they denote the evils of the love of self and the falsities thence derived, from which come the hells-in Isaiah:

The day of the vengeance of Jehovah, and the year of retribution in the controversy of Zion; and the streams thereof shall be turned into pitch, and the dust thereof into brimstone, and the land thereof shall become burning pitch (Isaiah 34:8-9); where “burning pitch,” here mentioned instead of “fire,” denotes dense and direful falsities and “brimstone” the evils from the love of self.

Again:

The pile thereof is fire and much wood; the breath of Jehovah is like a stream of brimstone kindling in it (Isaiah 30:33);

speaking of Topheth; the “stream of kindling brimstone” denoting falsities from the evils of the love of self.

In Luke:

In the day that Lot went out of Sodom it rained fire and brimstone from heaven and destroyed them all; even thus shall it be in the day when the Son of man is revealed (Luke 17:29-30).

That it will not then rain fire and brimstone is obvious; but what is meant is that the falsities and cupidities of the love of self, which are signified by “fire and brimstone,” and which make the hells, will then predominate.

[3] That in the Word “fire” signifies cupidities, and at the same time the hells, and that in this case the “smoke” from the fire signifies the falsity thence derived, and which is in those hells, may be seen above (n. 1861); and in John:

I saw the horses in the vision, and them that sat upon them, having breastplates of fire and of brimstone; and the heads of the horses were like the heads of lions, and out of their mouth issued fire, smoke, and brimstone: by these three were the third part of men killed, by the fire, and the smoke, and the brimstone (Revelation 9:17-18);

“fire, smoke, and brimstone” denote evils and falsities of every kind, of which as before said the hells consist.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.