Bible

 

Genesis 14

Studie

   

1 Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali päevil sündis,

2 et nad alustasid sõda Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.

3 Need kõik kogunesid Siddimi orgu, kus nüüd on Soolameri.

4 Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistkümnendal aastal nad tõstsid mässu.

5 Ja neljateistkümnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid koos temaga, ja lõid refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul

6 ja horiite nende mäestikus Seiris kuni Eel-Paaranini, mis on kõrbe ääres.

7 Siis nad pöördusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide väljade ala, samuti võitsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.

8 Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, läksid välja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:

9 Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu - neli kuningat viie vastu.

10 Aga Siddimi org oli täis maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad põgenesid, siis nad langesid neisse, kuna ülejäänud põgenesid mäestikku.

11 Ja nad võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära.

12 Ja ära minnes nad võtsid kaasa ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.

13 Aga üks põgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.

14 Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta viis välja oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.

15 Ta jaotas öösel oma sulased nende vastu, lõi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt.

16 Ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.

17 Ja kui ta Kedorlaomerit ja koos temaga olevaid kuningaid löömast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.

18 Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester,

19 ja õnnistas teda ning ütles: 'Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt!

20 Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!' Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.

21 Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: 'Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele!'

22 Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: 'Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja,

23 et ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi kõigest sellest, mis on sinu oma, et sa ei saaks öelda: Mina olen Aabrami rikkaks teinud!

24 Mul pole midagi vaja - ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes koos minuga käisid - Aaner, Eskol ja Mamre -, need võtku oma osa!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1717

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1717. And he brought back all the substance. That this signifies that the interior man reduced all things in the external man into a conforming state, may be seen from the signification of “bringing back all the substance.” The “substance” here is the things which Chedorlaomer and the kings with him took from their enemies; as told in what goes before. By Chedorlaomer and the kings with him, are signified the goods and truths of the exterior man. The substance they took from their enemies was nothing else than their being deprived of the power of doing evil and thinking falsity, which was signified by the wealth of Sodom and Gomorrah, and by all the food which they took (treated of above, at verse 11).

[2] This matter is of such a nature that it cannot be set forth in few words; but what here follows may be sufficient to give some notion of it. He who is in the combats of temptations, and overcomes, acquires to himself more and more a power [potestas] over the evil spirits, or over the diabolical crew, till at last they do not dare to tempt at all. But as often as a victory is gained, so often does the Lord reduce into order the goods and truths from which the combat was waged; and so often are they thus purified; and so far as they are purified, so far are the celestial things of love insinuated into the exterior man, and a correspondence effected. These are the things that are signified by bringing back all the substance.

[3] He who supposes that the external man can be reduced into correspondence without combats of temptations is mistaken; for temptations are the means of dissipating evils and falsities, as also of introducing goods and truths, and of reducing the things which are of the external man into obedience, so that it may serve the interior or rational man, and through this the internal, that is, the Lord operating through the internal man. That these things are effected by temptations, no one can know but he who has been regenerated through temptations. But how this is done can scarcely be described even in the most general manner, since it is done without the man’s knowing whence and how; for it is the Lord’s Divine operation.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.