Bible

 

Genesis 12

Studie

   

1 Ja Issand ütles Aabramile: 'Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!

2 Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!

3 Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!'

4 Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.

5 Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale.

6 Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.

7 Ja Issand ilmutas ennast Aabramile ning ütles: 'Sinu soole ma annan selle maa!' Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli ennast temale ilmutanud.

8 Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning hüüdis appi Issanda nime.

9 Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale.

10 Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.

11 Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: 'Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.

12 Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: 'See on tema naine!' Siis nad tapavad minu, aga sinu jätavad elama.

13 Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!'

14 Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.

15 Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta.

16 Vaarao tegi Aabramile tema pärast head: ta sai lambaid ja kitsi, veiseid ja eesleid, sulaseid ja teenijaid, emaeesleid ja kaameleid.

17 Aga Issand nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.

18 Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: 'Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?

19 Miks sa ütlesid: Ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!'

20 Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 1461

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

1461. 'And Abram went down into Egypt to sojourn' means instruction in cognitions from the Word. This is clear from the meaning of 'Egypt' and from the meaning of 'sojourning'. That 'Egypt' means knowledge comprised of cognitions, and 'sojourning' receiving instruction, will be seen in what follows shortly. That the Lord received instruction in childhood as anybody else does is clear from those places in Luke quoted previously at verse 9 in 1457, and also from what has been stated just above concerning the external man, who cannot possibly be made to correspond and accord with the internal man except by means of cognitions. The external man is seated in the body and the senses, and does not receive anything celestial or spiritual unless cognitions are implanted in it as in the soil. Celestial things are able to utilize these as their own recipient vessels, but those cognitions must be from the Word. Cognitions from the Word are such as lie open from the Lord Himself, for the Word itself comes from the Lord by way of heaven, and the Lord's life is present in every single detail of it, though this is not to be seen in the external form. From this it may become clear that in childhood the Lord wished to take in no other cognitions than those of the Word, which, as stated, was laid open to Him from Jehovah Himself, His Father, with whom He was to be united and become one. And that wish was even stronger for the reason that no statement occurs in the Word that does not inmostly have regard to Him and does not in the first place come from Him. For His Human Essence was purely an addition to His Divine Essence which existed from eternity.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.