Bible

 

Hesekiel 6

Studie

   

1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

2 'Inimesepoeg, pööra oma pale Iisraeli mägede poole ja kuuluta neile prohvetlikult

3 ning ütle: Iisraeli mäed, kuulge Issanda Jumala sõna! Nõnda ütleb Issand Jumal mägedele ja küngastele, jäärakutele ja orgudele: Vaata, ma toon teie kallale mõõga ja hävitan teie ohvrikünkad.

4 Teie altarid rüüstatakse ja teie suitsutusaltarid purustatakse; ja ma lasen teie hulgast mahalööduil langeda teie ebajumalate ette.

5 Ma panen Iisraeli laste laibad nende ebajumalate ette ja puistan teie luud teie altarite ümber.

6 Kõigis teie asupaigus muutuvad linnad varemeiks ja ohvrikünkad laastatuks; nõnda jäävad teie altarid varemeiks ja rüüstatuks, teie ebajumalad purustatuks ja hävitatuks, teie suitsutusaltarid lammutatuks ja teie tööd ärapühituks.

7 Mahalöödud langevad teie keskel, ja siis te tunnete, et mina olen Issand!

8 Aga ma jätan järele jäägi: teil on mõõga eest pääsenuid paganate seas, kui teid maid mööda pillutatakse.

9 Ja need teie hulgast, kes pääsevad, mõtlevad minu peale paganate seas, kuhu nad on vangi viidud, siis kui ma olen purustanud nende truuduseta südamed, mis minu juurest on lahkunud, ja nende silmad, mis truuduseta on järginud nende ebajumalaid; ja nad tülgastuvad oma kuritegude pärast, mis nad on teinud, kõigi oma jäleduste pärast.

10 Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand; ma ei ole ilmaaegu rääkinud, et ma valmistan neile selle õnnetuse.

11 Nõnda ütleb Issand Jumal: Löö käsi kokku ja trambi jalgadega ning ütle: 'Oh häda!' kõigi Iisraeli soo vastikute jäleduste pärast. Nad langevad mõõga, nälja ja katku läbi.

12 Kes on kaugel, sureb katku, ja kes on ligidal, langeb mõõga läbi, aga järelejäänu ja hoitu sureb nälga; nõnda ma valan nende peale oma tulise viha.

13 Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui teie hulgast mahalöödud on teie ebajumalate keskel ümber teie altarite igal kõrgel künkal, kõigil mäetippudel ning iga halja puu ja iga oksliku tamme all paigus, kus nad on teinud uimastuslõhna kõigile oma ebajumalaile.

14 Ja ma sirutan oma käe välja nende vastu ning teen maa lagedaks ja laastatuks kõrbest kuni Riblani kõigis nende asupaigus; ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.'

   

Komentář

 

Bones

  
"Ezekiel’s Vision of the Valley of Dry Bones (Ez. 37:1-14)" by Gustave Doré

Bones are strong and supportive, providing a framework for our bodies and making motion and action possible. They are also the least "alive" part of our bodies, with much of their structure made up of a mineral matrix. As such, they represent a strong, supportive, functional but innately nearly dead part of our spiritual makeup: the "proprium."

The proprium is the part of us that feels life as our own, that perceives our loves and our thoughts as originating within ourselves. If we simply follow the proprium without looking to the Lord, it will lead us to a hellish state, in which we believe ourselves to be all-powerful and deny the existence of the Lord altogether.

Bones, on their own, will go dry, brittle and completely dead. If, however, we acknowledge the Lord and follow him, that's like putting flesh on the bones and being alive. In that case the bones – strong, supportive, protective and as alive as they can be – represent the proprium in relation to intellect, the part of us that perceives our thoughts as our own but turns them toward the Lord.