Bible

 

Exodus 5

Studie

   

1 Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!'

2 Aga vaarao vastas: 'Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Issandat ega lase ka Iisraeli ära minna!'

3 Siis nad ütlesid: 'Heebrealaste Jumal tuli meile vastu. Lase meid minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, meie Jumalale, et tema meid ei tabaks katku või mõõgaga!'

4 Aga Egiptuse kuningas vastas neile: 'Mooses ja Aaron, mispärast tahate rahva tööst vabastada? Minge oma töökohustuste juurde!'

5 Vaarao mõtles: 'Vaata, arvukas on nüüd maa rahvas, ja teie tahate nad töökohustusest vabastada!'

6 Ja vaarao käskis selsamal päeval rahva sundijaid ja ülevaatajaid, öeldes:

7 'Ärge koguge ega andke enam rahvale õlgi telliskivide tegemiseks nagu varem. Nad mingu ja korjaku ise endile õlgi!

8 Ja telliskivide määr, mis nad tänini on teinud, pange neile peale, ärge seda vähendage, sest nad on laisad! Sellepärast nad kisendavad ja ütlevad: Me tahame minna oma Jumalale ohverdama!

9 Saagu orjus meestele raskemaks, et neil oleks sellega tegemist ega kuulataks valekõnesid!'

10 Ja rahva sundijad ja ülevaatajad läksid välja ning rääkisid rahvaga, öeldes: 'Nõnda ütleb vaarao: Mina ei anna teile enam õlgi.

11 Minge ise, võtke endile õlgi, kust aga leiate, ent teie orjusest ei vähendata midagi!'

12 Siis rahvas hajus üle kogu Egiptusemaa korjama kõrsi õlgede asemel.

13 Ja sundijad kihutasid tagant, öeldes: 'Tehke oma töö valmis, oma igapäevane jagu nagu siis, kui oli õlgi!'

14 Ja Iisraeli laste ülevaatajaid, kes vaarao sundijate poolt olid pandud nende üle, peksti, öeldes: 'Mispärast te ei ole täitnud telliskivide määra endiselt, ei eile ega täna?'

15 Siis Iisraeli laste ülevaatajad tulid ja kisendasid vaarao poole, öeldes: 'Mispärast sa teed oma sulastega nõnda?

16 Õlgi su sulastele ei anta, aga siiski öeldakse meile: Tehke telliskive! Vaata, su sulaseid pekstakse ja su rahvas teeb pattu!'

17 Aga tema vastas: 'Laisad olete! Te olete laisad, seepärast te ütlete: Me tahame minna Issandale ohverdama!

18 Nüüd minge tööle! Õlgi teile ei anta, aga määratud hulga telliskive te peate andma!'

19 Siis Iisraeli laste ülevaatajad nägid endid olevat täbaras olukorras, kui neile öeldi: 'Te ei tohi ühelgi päeval vähendada oma telliskivide päevaosa!'

20 Ja kui nad vaarao juurest tulid, siis nad kohtasid Moosest ja Aaronit, kes olid neid oodanud,

21 ja ütlesid neile: 'Issand karistagu teid ja mõistku kohut, sest te olete meid viinud halba kuulsusesse vaarao ja tema sulaste silmis ja neile mõõga meie tapmiseks kätte andnud!'

22 Siis Mooses pöördus jälle Issanda poole ning ütles: 'Issand, mispärast sa oled sellele rahvale kurja teinud? Milleks sa siis mind oled läkitanud?

23 Alates sellest, kui ma tulin vaarao juurde sinu nimel rääkima, on ta sellele rahvale kurja teinud ja sina ei ole oma rahvast tõesti mitte päästnud!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 7155

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

7155. 'And the officers of the children of Israel saw themselves to be in evil' means being close to damnation. This is clear from the meaning of 'seeing' as discerning, dealt with in 2150, 3764, 4567, 4723, 5400; from the meaning of 'the officers' as those in the nearest position to receive molestations and pass them on, dealt with in 7111, 7136; and from the meaning of 'evil' as damnation, for regarded in itself evil is hell, 6279, thus damnation. The reason why 'being in evil' means being close to damnation is that those who were in the nearest position to receive the molestations and pass them on suffered harm, meant by their being beaten by the taskmasters, 7136, and that the molestation of falsities that were constantly introduced brought them even to the point of despair, 7147. So it is that 'they saw themselves to be in evil' means their discernment that they were close to damnation. For because those who are at the point of despair suppose that they can no longer withstand the attacks made on them, they think that they cannot do anything else but surrender like prisoners to falsities. This is what the state of despair is like; yet in that state they begin to be lifted out of it and be led so to speak from thick darkness into light.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.