Bible

 

Exodus 32

Studie

   

1 Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: 'Võta kätte ja tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!'

2 Siis Aaron ütles neile: 'Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!'

3 Ja kogu rahvas rebis ära kuldrõngad, mis neil kõrvus olid, ja tõi need Aaronile.

4 Tema võttis need vastu nende käest, töötles lõikeriistaga ja valmistas valatud vasika. Siis nad ütlesid: 'See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja!'

5 Kui Aaron seda nägi, siis ta ehitas selle ette altari; ja Aaron hüüdis ning ütles: 'Homme on Issanda püha!'

6 Järgmisel päeval tõusid nad vara ning ohverdasid põletusohvreid ja tõid tänuohvreid; ja rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.

7 Siis Issand rääkis Moosesega: 'Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!

8 Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja.'

9 Ja Issand ütles Moosesele: 'Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.

10 Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks.'

11 Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: 'Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?

12 Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!

13 Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks.'

14 Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.

15 Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks tunnistuslauda, lauad, mille mõlema poole peale oli kirjutatud; neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale.

16 Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.

17 Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele: 'Leeris on sõjakisa!'

18 Aga tema vastas: 'Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa - mina kuulen lauluhäält.'

19 Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu, siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas need mäejalamil.

20 Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas seda tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas selle vette ja andis Iisraeli lastele juua.

21 Ja Mooses ütles Aaronile: 'Mida see rahvas sulle on teinud, et sa oled nende peale toonud nii suure patu?'

22 Aaron vastas: 'Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead, et see rahvas on paha.

23 Nad ütlesid mulle: Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!

24 Ja mina ütlesin neile: Kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas.'

25 Kui Mooses nägi, et rahvas oli ohjest valla, sest Aaron oli ta valla päästnud kahjurõõmuks nende vaenlastele,

26 siis Mooses astus leeri väravasse ja ütles: 'Kes on Issanda poolt, tulgu minu juurde!' Ja tema juurde kogunesid kõik Leevi pojad.

27 Ja ta ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Igaüks pangu oma mõõk vööle! Käige edasi ja tagasi leeri väravast väravani ja tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!'

28 Ja Leevi pojad tegid, nagu Mooses käskis; ja sel päeval langes rahva seast ligi kolm tuhat meest.

29 Ja Mooses ütles: 'Nad täitsid täna oma käed Issandale, sest igaüks oli oma poja ja venna vastu, selleks et teile täna õnnistus antaks!'

30 Ja järgmisel päeval ütles Mooses rahvale: 'Te olete teinud väga suurt pattu. Aga ma lähen nüüd üles Issanda juurde, vahest saan lepitada teie patu.'

31 Ja Mooses läks jälle Issanda juurde ning ütles: 'Oh häda! See rahvas on teinud suurt pattu ja on enesele valmistanud kuldjumalad.

32 Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!'

33 Aga Issand vastas Moosesele: 'Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust.

34 Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel. Oma karistuspäeval ma karistan neid nende patu pärast.'

35 Ja Issand lõi rahvast, sellepärast et nad olid teinud vasika, mille Aaron valmistas.

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 7290

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

7290. 'When he says, Perform a wonder' means and they therefore wish to receive proof. This is clear from the meaning of 'wonders and signs' as proofs or corroborations of truths, dealt with in 3900, 6870. With regard to the wonders and signs described in what follows from here onwards, it should be realized that they were performed among the kind of people whose worship was external and who had no wish to know about internal worship. For those whose worship was like that had to be coerced by means of external things. This explains why miracles were performed among the Israelite and Jewish people, for their worship was entirely external and not at all internal. What is more, since they had no liking for internal worship, external worship was the kind they were required to engage in, to the end that they might represent things of a holy nature within their external observances. This would establish a channel of communication with heaven as if through something of a Church. For correspondences, representatives, and meaningful signs link the natural world to the spiritual world. This then was why so many miracles were performed among that nation.

[2] But no miracles are performed among those whose worship is internal, that is, who have charity and faith residing with them, since miracles are harmful to them; for miracles compel one to believe, and what one is compelled to believe does not remain but is thrown to the winds. The internal constituents of their worship, which are faith and charity, must be implanted in freedom; for then they make them their own and what they make their own in this way remains, whereas what is implanted under compulsion remains outside the internal man, in the external man. This is because nothing passes into the internal man except by way of ideas seen in the understanding, that is, seen rationally, since the soil which receives what is implanted in the internal man is enlightened reason. This is why no miracles are performed at the present day. One may also conclude from this that they are harmful, for they compel a person to believe something and give the external man fixed ideas about the truth of it. If after that the internal man refuses to believe what the miracles have proved, the internal man and the external become opposed to and clash with each other, and when at length the ideas implanted under the influence of miracles are driven to the winds, falsity becomes joined to truth, that is, profanation occurs. This shows how harmful miracles are at the present day in a Church in which the internal qualities constituting worship have been made known. This is also what is meant by the Lord's words to Thomas,

Because you have seen Me, Thomas, you have believed; blessed are those who do not see yet believe. John 20:29.

This shows too that they are 'blessed', those whose belief is not induced by miracles.

[3] But miracles are not harmful to those whose worship is external, devoid of anything internal, for with them no opposition between the internal man and the external is possible, nor thus any clashing, nor consequently any profanation. The fact that miracles do not make any contribution towards faith becomes quite clear from the miracles performed among the Israelite people in Egypt and in the wilderness; those miracles had no effect whatever on them. Although those people had not long before seen so many miracles in Egypt, after which they had seen the Sea Suph divided, and the Egyptians drowned in it, with the pillar of cloud going before them by day and the pillar of fire by night, and with the manna raining from heaven each day; and although they had seen Mount Sinai smoking and heard Jehovah speaking from it, and other miracles besides, nevertheless, while yet in the midst of such wonders, they fell completely away from faith, and from worship of Jehovah to calf-worship, Exodus 32:1-end. From this one may see what effect miracles have.

[4] They would have even less effect at the present day when nobody acknowledges that there is anything which has its origin in the spiritual world, and when anything miraculous that occurs and is not attributed to natural causes is refused recognition. For a refusal to recognize that the Divine flows in and governs on earth reigns everywhere. If at the present day therefore one who belongs to the Church were to witness utterly Divine miracles, he would first deduce that they had a natural origin and sully them with this, then dismiss them as fantasies, and finally mock whoever attributed them to the Divine and not to natural causes. The fact that miracles have no effect at all is also clear from the Lord's words in Luke,

If they do not hear Moses and the Prophets, neither will they be persuaded if someone rises from the dead. Luke 16:31.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.