Bible

 

Exodus 3

Studie

   

1 Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.

2 Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.

3 Ja Mooses mõtles: 'Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.'

4 Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: 'Mooses, Mooses!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

5 Siis ta ütles: 'Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!'

6 Ja ta jätkas: 'Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!' Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.

7 Ja Issand ütles: 'Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu

8 ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.

9 Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.

10 Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!'

11 Kuid Mooses ütles Jumalale: 'Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?'

12 Aga tema kostis: 'Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel.'

13 Siis Mooses ütles Jumalale: 'Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?'

14 Ja Jumal ütles Moosesele: 'Ma olen see, kes ma Olen!' Ja ta jätkas: 'Ütle Iisraeli lastele nõnda: 'Ma Olen' on mind läkitanud teie juurde.'

15 Ja Jumal ütles Moosesele veel: 'Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!

16 Mine ja kogu kokku Iisraeli vanemad ja ütle neile: Issand, teie vanemate Jumal, on ennast mulle ilmutanud, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, ja on öelnud: Ma olen tõesti pidanud silmas teid ja seda, mis teiega Egiptuses on tehtud.

17 Ja ma olen öelnud: Mina viin teid välja Egiptuse viletsusest kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, maale, mis piima ja mett voolab.

18 Siis nad kuulavad su sõna; sina ja Iisraeli vanemad aga peate minema Egiptuse kuninga juurde ja temale ütlema: Issand, heebrealaste Jumal, kohtas meid. Lase meid nüüd minna kolme päeva tee kõrbesse ja oma Jumalale ohverdada!

19 Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil.

20 Aga ma sirutan oma käe välja ja löön Egiptust kõiksugu imetegudega, mis ma seal tahan teha; pärast seda ta laseb teid minna.

21 Ja ma annan sellele rahvale armu egiptlaste silmis, nõnda et te ära minnes ei lähe mitte tühje käsi:

22 iga naine küsigu oma naabrinaiselt ja võõrana ta kojas elavalt naiselt hõbe- ja kuldriistu ning riideid; pange need selga oma poegadele ja tütardele ja võtke nõnda egiptlastelt saaki!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 6843

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

6843. And He said, Draw not nigh hither. That this signifies that he must not still think of the Divine from sensuous things, is evident from the signification of “drawing nigh to Jehovah,” as being to think of the Divine. That “to draw nigh,” when said of a man’s approach to the Lord, denotes thought about the Divine, is because man cannot approach the Divine with the body, as a man approaches a man, but with the mind, thus with the thought and the will. There is no other access to the Divine, because the Divine is above the things of place and time, being in those things with man which are called “states,” namely, states of love and states of faith, thus states of both faculties of the mind, that is, of the will and of the thought; by these man can approach the Divine. Hence it is that here, by “Draw not nigh hither,” is signified that he must not think of the Divine, that is, from the external sensuous things which are signified by the “shoes that he was first to pull off.” It is said still, because the external sensuous things of the natural are the last to be regenerated, and thus last receive influx from the Divine; and the state here treated of was not yet such that sensuous things could receive the influx. As regards sensuous things, see what now follows.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.