Bible

 

Exodus 29

Studie

   

1 Ja see on kirjeldus, mida sa nendega pead tegema, pühitsedes neid mulle preestriteks: võta üks noor härjavärss ja kaks veatut jäära,

2 hapnemata leiba, õliga segatud hapnemata kakke ja õliga võitud õhukesi hapnemata kooke; tee need peenest nisujahust!

3 Pane need ühte korvi ja too need korviga kaasa, siis kui tood härjavärsi ja kaks jäära!

4 Too Aaron ja tema pojad kogudusetelgi ukse juurde ja pese neid veega!

5 Võta riided ja pane Aaronile selga: särk ja õlarüü ülekuub, õlarüü ja rinnakilp, ja seo temale ümber õlarüü vöö!

6 Pane temale peakate pähe ja kinnita püha laubaehe peakatte külge!

7 Võta võideõli ja vala temale pähe ja võia teda!

8 Too esile ta pojad ja pane neile särgid selga!

9 Vööta nad vööga, Aaron ja tema pojad, ning seo nende peakatted! Preestriamet kuulugu neile igavese seaduse järgi. Ja täida Aaroni ja tema poegade käed!

10 Too härjavärss kogudusetelgi ette ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed härjavärsi pea peale!

11 Tapa härjavärss Issanda ees kogudusetelgi ukse juures!

12 Võta härjavärsi verd ja määri sõrmega altari sarvedele; kogu veri aga vala altari jalale!

13 Ja võta kõik sisikonda kattev rasv, maksarasv, mõlemad neerud ja rasv, mis nende küljes on, ja süüta altaril põlema!

14 Aga härjavärsi liha, nahk ja sisikond põleta tulega väljaspool leeri; see on patuohver!

15 Võta üks jääradest ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed jäära pea peale!

16 Tapa see jäär ja võta ta verd ning piserda altarile ümberringi!

17 Raiu jäär tükkideks, pese ta sisikond ja sääred ning pane need ta tükkide ja pea peale!

18 Siis süüta kogu see jäär altaril põlema; see on põletusohver Issandale, see on healõhnaline tuleohver Issandale!

19 Seejärel võta teine jäär ning Aaron ja tema pojad pangu oma käed jäära pea peale!

20 Tapa see jäär ja võta ta verd ning määri Aaroni parema kõrva lestale ja tema poegade parema kõrva lestale, ja nende parema käe pöidlale ja parema jala suurele varbale; muu veri aga piserda altarile ümberringi!

21 Võta altaril olevat verd ja võideõli ja piserda Aaroni ja tema riiete peale, nõndasamuti tema poegade ja poegade riiete peale; siis saavad pühaks tema ja ta riided, ja samuti tema pojad ja poegade riided!

22 Võta siis jäära rasv ja rasvane saba, sisikonna võrkkile rasv ja maksarasv, mõlemad neerud ja rasv, mis nende küljes on, ja parempoolne saps, sest see on pühitsusjäär,

23 üks päts leiba, üks õliga segatud leivakakk ja üks õhuke koogike hapnemata leibade korvist, mis on Issanda ees,

24 ja pane need kõik Aaroni käte peale ja tema poegade käte peale ning kõiguta neid kõigutusohvrina Issanda ees!

25 Siis võta need nende käte pealt ja põleta altaril põletusohvri peal meeldivaks lõhnaks Issanda ees; see on tuleohver Issandale!

26 Võta rinnaliha Aaroni pühitsusjäärast ja kõiguta seda kõigutusohvrina Issanda ees; ja see saagu siis sinule!

27 Pühitse kõigutusrinda ja tõstesapsu, mida on kõigutatud ja mida on tõstetud Aaroni ja tema poegade pühitsusohvri jäärast,

28 ja need saagu Iisraeli lastelt Aaronile ja tema poegadele igavese seaduse järgi, sest see on tõstelõiv; ja kui tõstelõiv on see Iisraeli lastelt nende tänu-tapaohvritest, tõstelõiv Issandale!

29 Aaroni pühad riided saagu pärast teda ta poegadele, et neidki nende sees võitaks ja nende käed täidetaks!

30 Seitse päeva kandku neid oma seljas see ta poegadest, kes saab preestriks, kes läheb kogudusetelki, et pühamus teenida!

31 Võta pühitsusjäär ja keeda selle liha pühas paigas!

32 Ja Aaron ja tema pojad söögu jäära liha ja leiba, mis on korvis, kogudusetelgi ukse ees!

33 Nad söögu seda, millega lepitust toodi, kui nende käed täideti ja neid pühitseti; aga võõras ei tohi seda süüa, sest see on püha!

34 Ja kui pühitsusohvri lihast ja leivast midagi jääb üle hommikuks, siis põleta see jääk tulega: seda ei tohi süüa, sest see on püha!

35 Tee Aaroni ja tema poegadega kõik nõnda, nagu ma sind olen käskinud; nende pühitsus kestku seitse päeva!

36 Ohverda iga päev patuohvri härjavärss lepituseks ja puhasta patust altar, tuues selle peal lepitust, ja võia seda pühitsuseks!

37 Seitse päeva toimeta altari lepitust ja pühitse seda; siis altar saab väga pühaks: igaüks, kes altarit puudutab, saab pühaks!

38 Ja see on, mida sa pead ohverdama altaril alaliselt, iga päev: kaks aastast talle.

39 Üks tall ohverda hommikul ja teine tall ohverda õhtul,

40 ja kann peent jahu, segatud kolme kortli tambitud õliga, ja joogiohvriks kolm kortlit veini ühe talle kohta!

41 Teine tall ohverda õhtul; valmista see nagu hommikulgi roaohvri ja joogiohvriga healõhnaliseks tuleohvriks Issandale!

42 See olgu alaliseks põletusohvriks Issanda ees teie sugupõlvedele kogudusetelgi ukse ees, seal, kus ma ennast teile ilmutan, et sinuga rääkida!

43 Seal ma ilmutan ennast Iisraeli lastele ja see saab pühaks minu auhiilguse läbi.

44 Mina pühitsen kogudusetelgi ja altari; ja ma pühitsen enesele preestriteks Aaroni ja tema pojad.

45 Ma tahan elada Iisraeli laste keskel ja olla neile Jumalaks.

46 Ja nemad peavad tundma, et mina olen Issand, nende Jumal, kes tõi nad Egiptusemaalt välja, et elada nende keskel. Mina olen Issand, nende Jumal!

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 10112

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

10112. And a stranger shall not eat. That this signifies no appropriation of good with those who do not acknowledge the Lord, is evident from the signification of “a stranger,” and “a foreigner,” as being those who are outside the church (n. 2049, 2115, 7996); and those are said to be outside the church who do not acknowledge the Lord. Among the Israelitish nation those were said to be outside the church who did not acknowledge Jehovah as their God, and did not suffer themselves to be instructed in the rituals of the church. Those who acknowledged, and suffered themselves to be instructed, were called “sojourners,” who had the same rights as the natives (n. 8007, 8013, 9196). And from the signification of “eating,” as being the appropriation of good (n. 10109). The reason why there is no appropriation of good with those who do not acknowledge the Lord, is because to acknowledge one’s God is the first of religion, and with Christians to acknowledge the Lord is the first of the church; for without acknowledgment there is no communication, consequently no faith, thus no love. Consequently the first of doctrine in the Christian Church is that without the Lord there is no salvation. For whatever a man calls true, and believes, and whatever he calls good, and loves, cannot be called true and good unless it is from the Divine, thus unless it is from the Lord; for it is also known that of himself a man cannot believe and do what is good; but that all truth and all good come from above. Thus it is very plain that those within the Church who do not acknowledge the Lord, cannot have faith, thus neither can they have love to God, nor consequently can they be saved. This was represented among the Israelitish nation by the injunction that they were to acknowledge Jehovah as their God, and their worship would be accepted and called holy, and they would then be sanctified, whatever was their quality as to the interiors; for the representatives were merely external, and with that nation it was sufficient to be in externals (see the places cited in n. 9320). Therefore those of them who did not acknowledge Jehovah, but another God, no matter how they sacrificed and worshiped in like manner as the rest, were nevertheless rejected from the church; as for instance those who worshiped Baal, and other gods. From this can be seen what is the lot of those in the other life who have been born within the church and yet at heart deny the Lord, whatever may be their quality as to moral life. By much experience also it has been given to know that they cannot be saved; which the Lord also teaches openly in John:

He that believeth in the Son hath eternal life, but he that believeth not the Son shall not see life, but the wrath of God abideth on him (John 3:36).

But with regard to the nations outside the church, those who have lived from their religion in some kind of charity toward their neighbor, and in some kind of love to God the Creator of the universe under a human form, are in the other life accepted by the Lord and are saved; for when instructed by angels these acknowledge the Lord, and believe in Him, and love Him (see n. 2589-2604).

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.