Bible

 

Exodus 23

Studie

   

1 Ära levita valekuuldusi! Ära löö kätt õelaga, et sa ei saaks valetunnistajaks!

2 Ära järgne jõugule kurja tegema ja ära kosta riiuasjas jõugu järele paindudes, et sa õigust ei väänaks!

3 Ära ole viletsa kasuks erapoolik tema riiuasjas!

4 Kui sa kohtad oma vihamehe eksinud härga või eeslit, siis vii see temale tagasi!

5 Kui sa näed oma vihamehe eeslit koorma all lamamas, siis ära jäta teda maha, vaid aita ta lahti päästa!

6 Ära vääna su juures oleva vaese õigust tema riiuasjas!

7 Pettusasjast hoia eemale; ja sa ei tohi tappa süütut ega õiget, sest mina ei mõista õigeks ühtki õelat!

8 Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks!

9 Võõrale ära tee häda: te ju mõistate võõra hinge, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!

10 Kuus aastat külva oma maale ja kogu sellelt saaki,

11 aga seitsmendal jäta see koristamata ja harimata, et su rahva vaesed saaksid sealt süüa; ja mis neist järele jääb, seda söögu metsloomad! Samuti talita ka oma viinamäe ja õlipuudega!

12 Kuus päeva tee oma tööd, aga seitsmendal päeval puhka, et su härg ja eesel kosuksid, ja su teenija poeg ning võõras saaksid hingata!

13 Kõik, mis ma teile olen rääkinud, pidage meeles! Teiste jumalate nimesid ei tohi te nimetada, ärgu seda kuuldagu sinu suust!

14 Kolm korda aastas pead mulle püha pidama!

15 Pea hapnemata leibade püha: seitse päeva söö hapnemata leiba, nõnda nagu ma sind olen käskinud, määratud ajal aabibikuus, sest siis sa tulid Egiptusest välja; aga tühje käsi ei tohi tulla mu palge ette!

16 Ja pea lõikuspüha oma varajase vilja saagile, mille oled külvanud põllule; ja vilja kokkupanemise püha aasta lõpus, kui sa oma saagi põllult koristad!

17 Kolm korda aastas peab kogu su meessugu tulema Issanda Jumala palge ette!

18 Sa ei tohi ohverdada mu tapaohvri verd haput leiba süües, ja mu pühade ohvrirasv ei tohi seista üle öö hommikuni!

19 Parim oma põllu uudseviljast vii Issanda, oma Jumala kotta! Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!

20 Vaata, mina läkitan sinu eel ingli sind tee peal hoidma ja sind viima paika, mille ma olen valmistanud.

21 Ole valvel tema ees ja kuula ta häält, ära vihasta teda; sest ta ei andesta teie üleastumist, sellepärast et temas on minu nimi!

22 Aga kui sa tõesti kuulad tema häält ja teed kõike, mida ma käsin, siis ma olen sinu vaenlaste vaenlane ja vastaste vastane.

23 Sest minu ingel läheb sinu eel ja viib sind emorlaste, hettide, perislaste, kaananlaste, hiivlaste ja jebuuslaste juurde ja mina hävitan need.

24 Ära kummarda nende jumalaid ja ära teeni neid! Ja ära tee ka nende rahvaste tegude järgi, vaid kisu maha sootuks nende jumalad ja purusta täiesti nende ebaususambad!

25 Te peate aga teenima Issandat, oma Jumalat, siis ta õnnistab sinu leiba ja vett! Ja ma hoian tõve sinust eemal.

26 Enneaegselt sünnitajat ega sigimatut ei ole su maal. Ja ma teen täielikuks sinu päevade arvu.

27 Ma läkitan sinu eele hirmu ja viin segadusse kõik rahvad, kelle juurde sa tuled, ja teen, et kõik su vaenlased näitavad sulle selga.

28 Ma läkitan sinu eele masenduse, et see ajaks su eest ära hiivlased, kaananlased ja hetid.

29 Ma ei aja neid su eest ära ühe aastaga, et maa ei jääks tühjaks ja sulle ei sigineks metsloomi.

30 Ma ajan nad sinu eest ära vähehaaval, seni kui sa sigined ja pärid maa.

31 Ja ma annan sulle maa-ala Kõrkjamerest vilistite mereni ja kõrbest kuni Frati jõeni, sest ma annan maa elanikud teie kätte ja sina ajad need ära enese eest.

32 Sa ei tohi teha lepingut nendega ega nende jumalatega!

33 Nemad ei tohi jääda elama su maale, et nad ei mõjustaks sind minu vastu pattu tegema; sest kui sa nende jumalaid teenid, siis saab see sulle püüdepaelaks!'

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 9992

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

9992. And bread of unleavened things. That this signifies the purification of the celestial in the inmost of man, is evident from the signification of “bread,” as being what is celestial (see n. 2165, 2177, 3478, 9545); and from the signification of “unleavened,” as being what has been purified (of which below). That it denotes the inmost of man, is because the celestial is the good of love, and the good of love is inmost. There are three things with man which follow on in successive order. These three are called “the celestial,” “the spiritual,” and “the natural.” The celestial is the good of love to the Lord; the spiritual is the good of charity toward the neighbor; and the natural thence derived is the good of faith, which, being from the spiritual, is called “the spiritual natural.” For the case with man is similar to what it is in the heavens. In the inmost heaven, which is also called the third, is the celestial; in the second or middle heaven is the spiritual; and in the first or ultimate heaven is the natural thence derived, or the spiritual natural. That the case with man is similar to what it is in the heavens, is because a man who is in good is a heaven in the least form (see the places cited in n. 9279). Concerning the threefold division of heaven or of the heavenly kingdom, more will be told below when treating of the cakes and wafers of fine flour of wheat.

[2] That “unleavened” signifies purified, is because “fermented” signifies falsity from evil (n. 2342, 7906); hence “unleavened” or “unfermented” signifies pure, or without this falsity. That “fermented” signifies falsity from evil, is because this falsity defiles good, and also truth, and also because it excites fighting; for on the approach of this falsity to good a burning heat is excited, and on its approach to truth, collision. For this reason a meat-offering of unleavened bread was employed in the burnt-offerings and in the sacrifices. Therefore it was ordered that “no meat-offering which they should bring to Jehovah should be made leavened” (Leviticus 2:11); that they “should not sacrifice the blood of the sacrifice upon what was leavened” (Exodus 23:18); and that on the feast of the passover, they “should eat nothing leavened,” and that he who did eat “should be cut off from Israel” (Exodus 12:15, 18-20). That he was to be cut off from Israel who ate what was leavened on the feast of the passover, was because the feast of the passover signified liberation from damnation, and specifically liberation from falsities from evil, with those who suffer themselves to be regenerated by the Lord (see n. 7093, 9286-9292); hence also this feast was called “the feast of unleavened things.”

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Foundation for the permission to use this translation.