Bible

 

Exodus 22

Studie

   

1 Kui varas tabatakse sissemurdmiselt ja lüüakse surnuks, siis tapjal ei ole veresüüd.

2 Aga kui päike oli juba tõusnud, siis on tapjal veresüü. Varas peab tasuma kõik; kui tal midagi ei ole, võib teda ennast müüa varguse pärast.

3 Kui varastatu, olgu härg või eesel või lammas leitakse tema käest elusana, siis ta peab tasuma kahekordselt.

4 Kui keegi söödab ära põllu või viinamäe, laseb karja lahti ja söödab teise põllul, siis ta peab asemele andma parimat oma põllult ja viinamäelt.

5 Kui tuli pääseb lahti ja hakkab kibuvitste külge ning põletab ära nabrad või lõikamata vilja või põllu, siis süütaja peab põlenu eest täielikult tasuma.

6 Kui keegi teisele annab hoiule raha või riistu ja need varastatakse selle kojast, siis peab varas, kui ta leitakse, tasuma kahekordselt.

7 Aga kui varast ei tabata, viidagu koja omanik Jumala ette: kas ta ise ei ole pannud oma kätt ligimese vara külge?

8 Kõigis süütegudes härja, eesli, lamba, riiete ja kõigi kadunud asjade pärast, mida keegi ütleb enese oma olevat, tuleb mõlema asi viia Jumala ette: kelle Jumal süüdi mõistab, see peab teisele tasuma kahekordselt.

9 Kui keegi teisele annab hoiule eesli või härja või lamba või mõne muu looma ja see sureb või saab vigastada või viiakse ära kellegi nägemata,

10 siis peab nende mõlema vahel toimuma vanne Issanda ees: kas ta pole pannud oma kätt teise omandi külge? Omanik peab vandega leppima ja teine ärgu tasugu.

11 Kui see aga tõepoolest on temalt varastatud, siis ta peab omanikule tasuma.

12 Kui see aga tõepoolest on maha murtud, siis ta toogu see tõendiks; mahamurtut ta ei tarvitse tasuda.

13 Kui keegi teiselt laenab looma ja see saab vigastada või sureb, ilma et omanik juures oleks, siis ta peab selle eest temale tasuma.

14 Aga kui omanik juures oli, siis tal ei ole vaja tasuda; kui see oli renditud, siis asendab selle rendihind.

15 Kui keegi võrgutab neitsi, kes ei ole kihlatud, ja magab temaga, siis ta peab mõrsjahinna eest tema enesele naiseks võtma.

16 Aga kui selle isa keeldub teda temale andmast, siis mees vaagigu raha, nagu on mõrsjahind neitsi eest.

17 Sa ei tohi nõida ellu jätta!

18 Igaühte, kes ühtib loomaga, tuleb karistada surmaga!

19 Kes ohverdab jumalatele ja mitte üksnes Issandale, see tuleb hukata!

20 Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!

21 Te ei tohi halvasti kohelda ühtegi lesknaist ega vaeslast!

22 Kui sa neid halvasti kohtled, nii et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu,

23 mu viha süttib põlema ja ma tapan teid mõõgaga, nõnda et teie naised jäävad leskedeks ja lapsed orbudeks.

24 Kui sa laenad raha minu rahvale, mõnele, kes on vaene, siis ära ole tema suhtes liigkasuvõtja: te ei tohi temalt kasu võtta!

25 Kui sa oled võtnud pandiks oma ligimese üleriide, siis sa pead selle temale tagasi andma, enne kui päike loojub,

26 sest see ta üleriie on tema ihu ainsaks katteks. Millega ta muidu magaks? Ma kuulen, kui ta mind appi hüüab, sest mina olen halastaja.

27 Sa ei tohi needa Jumalat ja sajatada oma rahva vürsti!

28 Oma külluse ja ülevooluga ära viivita! Sa pead esmasündinu oma poegadest minule andma!

29 Nõndasamuti tee oma veiste, lammaste ja kitsede esmasündinutega: seitse päeva olgu ta oma ema juures, kaheksandal päeval pead ta minule andma.

30 Ja te peate olema minule pühitsetud inimesed: väljal mahamurtu liha te ei tohi süüa, visake see koertele!

   

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 9176

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

9176. 'Its owner not being with it' means if the good of that truth does not exist along with the general good. This is clear from the meaning of 'owner' as good, dealt with in 9167; and from the meaning of 'not being with it' as not existing along with the general good. The implications of this are made clear by what has been shown above in 9154 regarding truths in good, namely that all truths in general are arranged into order under good. But in the present verse borrowed truths are the subject, that is, truths received from another, see 9174. These truths are either accompanied or not accompanied by their own good. Those accompanied by their own good are truths which stir a person's affections when he hears them, whereas those unaccompanied do not stir his affections then. Truths accompanied by their own good are meant by borrowed things that are broken or die, when the owner is with them; but truths unaccompanied by their own good are meant by borrowed things that are broken or die, when the owner is not with them.

[2] It is indeed possible to provide a description of these truths, but it will be unintelligible except to those who are in the light of heaven coming from the Lord. All others who see things solely in the light of the world, that is, in natural illumination, will find those things incomprehensible, because such people are in thick darkness so far as heavenly realities are concerned. And if they did seem to themselves to comprehend them, they would do so with the help of illusions and material ideas which do more to obscure things and put them in the shade than to cast light on them. It is enough to know simply that the truths of faith joined to their own good or not joined to it are the subject. Truths not joined to it are those that are learned from others but sink in no further than the memory, where they remain as factual knowledge. There is no perception of them as there is of the truths arranged in general under good. From all this one can know to a small extent what those things are like in which angelic wisdom consists; for angels not only comprehend the nature of them but also countless details about them. Thus they comprehend things which man does not even know to exist, let alone know anything about. For angels dwell in the light of heaven, and the light of heaven holds within it an infinite number of things, since the light of heaven is Divine Truth emanating from the Lord.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.