Bible

 

Exodus 14

Studie

   

1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

2 'Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!

3 Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni.

4 Mina teen kõvaks vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand.' Ja nad tegid nõnda.

5 Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: 'Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!'

6 Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.

7 Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.

8 Ja Issand tegi kõvaks vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel.

9 Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.

10 Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole.

11 Ja nad ütlesid Moosesele: 'Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja?

12 Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, öeldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra.'

13 Aga Mooses vastas rahvale: 'Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi.

14 Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!'

15 Ja Issand ütles Moosesele: 'Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi!

16 Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!

17 Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel,

18 et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel.'

19 Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga,

20 tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.

21 Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks - vesi lõhenes.

22 Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

23 Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.

24 Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse.

25 Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: 'Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!'

26 Aga Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!'

27 Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd.

28 Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.

29 Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

30 Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal.

31 Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.

   

Bible

 

Nehemja 9:9

Studie

       

9 Sina nägid meie vanemate viletsust Egiptuses ja kuulsid nende kisendamist Kõrkjamere ääres.

Ze Swedenborgových děl

 

Arcana Coelestia # 8227

Prostudujte si tuto pasáž

  
/ 10837  
  

8227. 'And the Egyptians were fleeing to meet it' means that they plunged themselves into the falsities arising from evil. This is clear from the meaning of 'fleeing to meet the sea' as plunging themselves into falsities arising from evil, which are meant by the waters of that sea, 8226. The situation is that a person who is ignorant of causes lying on more internal levels inevitably believes that the bad things which happen to the evil, such as their undergoing punishment, vastation, and damnation, and finally being cast into hell, are attributable to the Divine. That is exactly how it seems to him, since such things occur at the presence of the Divine, 8137, 8138, 8188. Even so, no such thing happening to them is attributable to the Divine, only to themselves. The Divine and His presence have one end alone in view, namely the protection and salvation of the good. When the Divine is present with them, protecting them from those who are evil, the evil feel all the more antagonistic towards them, and all the more antagonistic towards the Divine Himself; for they hate Him most of all. Those who hate good hate most of all the Divine. So they rush to the attack, and in the measure that they do so they subject themselves, in keeping with the law of order, to punishment, vastation, and damnation, and at length cast themselves into hell. From all this it becomes clear that the Divine, that is, the Lord, does only what is good and does nothing bad to anyone; rather, those ruled by evil subject themselves to such miseries. This is what is meant when it says that the Egyptians fled to meet the sea; that is, they plunged themselves into the falsities arising from evil.

[2] On this subject something further must be said. The belief also exists that bad things are attributable to the Divine because He allows them and does not take them away. And one who allows something and does not take it away when he has the power to do so appears to will it and so to be the cause of it. But the Divine allows it because He cannot prevent it or take it away. The Divine wills only what is good; if therefore He were to prevent or remove bad things, that is to say, the miseries of punishment, vastation, persecution, temptation, and the like, He would be willing something bad. For then the people who must suffer them could not have their faults corrected and evil would increase until it held sway over good. The situation is like that with a king who acquits the guilty. He is the cause of the ill done by them subsequently in his kingdom, and he is the cause of the resulting lawlessness of others, not to mention that the evil person becomes more deeply immersed in evil. Therefore although a good and righteous king has the power to cancel punishments, yet he cannot, for if he cancels them he does not do what is good but what is bad. It should be recognized that all forms of punishment as well as of temptation in the next life have good as their end in view.

  
/ 10837  
  

Thanks to the Swedenborg Society for the permission to use this translation.