¹ Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

² 'Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!'

³ Ja Mooses ütles rahvale: 'Mõelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Issand teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!

⁴ Täna, aabibikuus, te lähete välja.

⁵ Ja kui Issand sind viib kaananlaste, hettide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama seda teenistust.

⁶ Seitse päeva söö hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu Issanda püha!

⁷ Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kogu su maa-alal!

⁸ Ja sel päeval seleta oma pojale, öeldes: See on ühenduses sellega, mis Issand mulle tegi, kui ma Egiptusest lahkusin.

⁹ See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issanda Seadus oleks su suus; sest Issand tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.

¹⁰ Seda seadlust pead sa täitma määratud ajal aastast aastasse!

¹¹ Ja kui Issand sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on andnud selle sulle,

¹² siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su kariloomade kandest olgu Issanda päralt!

¹³ Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael! Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas!

¹⁴ Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mida see tähendab?, siis vasta temale: Vägeva käega tõi Issand meid välja Egiptusest, orjusekojast.

¹⁵ Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Issand kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist kariloomade esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Issandale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.

¹⁶ See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Issand meid Egiptusest välja!'

¹⁷ Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistite maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,

¹⁸ vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrbeteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.

¹⁹ Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, öeldes: 'Jumal hoolitseb kindlasti teie eest. Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!'

²⁰ Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrbe äärde.

²¹ Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.

²² Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest.

¹ Pane tähele aabibikuud ja pea paasapüha Issanda, oma Jumala auks, sest aabibikuus viis Issand, su Jumal, sind öösel Egiptusest välja!

² Tapa paasaohvriks Issandale, oma Jumalale, lambaid, kitsi ja veiseid paigas, mille Issand valib oma nimele eluasemeks!

³ Ära söö selle juures mitte midagi hapnenut! Sa pead seitse päeva sööma hapnemata leiba, hädaleiba, sest sa lahkusid Egiptusemaalt rutates! Seepärast mõtle päevale, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kogu oma eluaja!

⁴ Seitse päeva ärgu nähtagu su juures haputaignat kogu su maa-alal; ja lihast, mis sa tapad esimese päeva õhtul, ärgu jäägu midagi üle öö hommikuni!

⁵ Sa ei tohi paasaohvrit tappa mitte ükskõik millises neist oma väravaist, mis Issand, su Jumal, sulle annab,

⁶ vaid paigas, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks, tapa paasaohver õhtul päikeseloojakul, su Egiptusest lahkumise tunnil!

⁷ Keeda ja söö seda paigas, mille Issand, su Jumal, valib: hommikul aga pöördu tagasi ja mine oma telkidesse!

⁸ Kuus päeva söö hapnemata leiba; seitsmendal päeval on lõpetuspüha Issanda, su Jumala auks; tööd ära tee!

⁹ Loe enesele seitse nädalat; sellest alates, kui sirp on pandud vilja külge, loe seitse nädalat

¹⁰ ja pea siis Issanda, oma Jumala auks nädalatepüha; su käe vabatahtlik and, mis sa annad, olgu vastavalt sellele, kuidas Issand, su Jumal, sind õnnistab!

¹¹ Ja ole rõõmus Issanda, oma Jumala ees, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit, kes on su väravais, võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su keskel, paigas, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks.

¹² Ja mõtle sellele, et sa olid ori Egiptuses, pane tähele neid seadusi ja tee nende järgi!

¹³ Pea lehtmajadepüha seitse päeva, kui oled koristanud saagi oma rehealusest ja surutõrrest!

¹⁴ Ole rõõmus sel oma pühal, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit ja võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su väravais!

¹⁵ Pea seitse päeva püha Issanda, oma Jumala auks paigas, mille Issand valib, sest Issand, su Jumal, tahab sind õnnistada kõigis su saakides ja kõigis su kätetöis. Seepärast ole rõõmus!

¹⁶ Kolm korda aastas ilmugu kõik su meesterahvad Issanda, su Jumala palge ette paika, mille ta valib: hapnemata leibade pühal, nädalatepühal ja lehtmajadepühal. Aga Issanda ette ärgu ilmutagu tühje käsi,

¹⁷ vaid igaüks anniga, nagu ta jõud lubab, vastavalt Issanda, su Jumala õnnistusele, mida ta sulle on andnud.

¹⁸ Sea enesele oma suguharude kaupa kohtumõistjaid ja ülevaatajaid kõigis oma väravais, mis Issand, su Jumal, sulle annab; nemad mõistku rahvale õiglast kohut!

¹⁹ Ära vääna õigust! Ära ole erapoolik! Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab tarkade silmi ja teeb õigete asjad segaseks!

²⁰ Õiglust, ainult õiglust nõua taga, et sa jääksid elama ja päriksid maa, mille Issand, su Jumal, sulle annab!

²¹ Ära istuta enesele viljakustulpa, ei ühtegi puud Issanda, oma Jumala altari kõrvale, mille sa enesele teed!

²² Ja ära püstita enesele sammast, mida Issand, su Jumal vihkab!