Bible

 

Deuteronoomia 16

Studie

   

1 Pane tähele aabibikuud ja pea paasapüha Issanda, oma Jumala auks, sest aabibikuus viis Issand, su Jumal, sind öösel Egiptusest välja!

2 Tapa paasaohvriks Issandale, oma Jumalale, lambaid, kitsi ja veiseid paigas, mille Issand valib oma nimele eluasemeks!

3 Ära söö selle juures mitte midagi hapnenut! Sa pead seitse päeva sööma hapnemata leiba, hädaleiba, sest sa lahkusid Egiptusemaalt rutates! Seepärast mõtle päevale, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kogu oma eluaja!

4 Seitse päeva ärgu nähtagu su juures haputaignat kogu su maa-alal; ja lihast, mis sa tapad esimese päeva õhtul, ärgu jäägu midagi üle öö hommikuni!

5 Sa ei tohi paasaohvrit tappa mitte ükskõik millises neist oma väravaist, mis Issand, su Jumal, sulle annab,

6 vaid paigas, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks, tapa paasaohver õhtul päikeseloojakul, su Egiptusest lahkumise tunnil!

7 Keeda ja söö seda paigas, mille Issand, su Jumal, valib: hommikul aga pöördu tagasi ja mine oma telkidesse!

8 Kuus päeva söö hapnemata leiba; seitsmendal päeval on lõpetuspüha Issanda, su Jumala auks; tööd ära tee!

9 Loe enesele seitse nädalat; sellest alates, kui sirp on pandud vilja külge, loe seitse nädalat

10 ja pea siis Issanda, oma Jumala auks nädalatepüha; su käe vabatahtlik and, mis sa annad, olgu vastavalt sellele, kuidas Issand, su Jumal, sind õnnistab!

11 Ja ole rõõmus Issanda, oma Jumala ees, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit, kes on su väravais, võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su keskel, paigas, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks.

12 Ja mõtle sellele, et sa olid ori Egiptuses, pane tähele neid seadusi ja tee nende järgi!

13 Pea lehtmajadepüha seitse päeva, kui oled koristanud saagi oma rehealusest ja surutõrrest!

14 Ole rõõmus sel oma pühal, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja teenija, leviit ja võõras, vaeslaps ja lesknaine, kes on su väravais!

15 Pea seitse päeva püha Issanda, oma Jumala auks paigas, mille Issand valib, sest Issand, su Jumal, tahab sind õnnistada kõigis su saakides ja kõigis su kätetöis. Seepärast ole rõõmus!

16 Kolm korda aastas ilmugu kõik su meesterahvad Issanda, su Jumala palge ette paika, mille ta valib: hapnemata leibade pühal, nädalatepühal ja lehtmajadepühal. Aga Issanda ette ärgu ilmutagu tühje käsi,

17 vaid igaüks anniga, nagu ta jõud lubab, vastavalt Issanda, su Jumala õnnistusele, mida ta sulle on andnud.

18 Sea enesele oma suguharude kaupa kohtumõistjaid ja ülevaatajaid kõigis oma väravais, mis Issand, su Jumal, sulle annab; nemad mõistku rahvale õiglast kohut!

19 Ära vääna õigust! Ära ole erapoolik! Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab tarkade silmi ja teeb õigete asjad segaseks!

20 Õiglust, ainult õiglust nõua taga, et sa jääksid elama ja päriksid maa, mille Issand, su Jumal, sulle annab!

21 Ära istuta enesele viljakustulpa, ei ühtegi puud Issanda, oma Jumala altari kõrvale, mille sa enesele teed!

22 Ja ära püstita enesele sammast, mida Issand, su Jumal vihkab!

   

Komentář

 

Seven

  

Seven, as in Revelation 15:1, signifies everything in an universal sense. The number 'seven' was considered holy, as is well known, because of the six days of creation, and the seventh, which is the celestial self, where peace, rest, and the Sabbath is. The number seven occurs so frequently in the rites of the Jewish church and is held holy everywhere.

So times were divided into seven, longer and shorter intervals, and were called weeks, like the great intervals of times till the coming of the Messiah, in Daniel 9:24-25. The time of seven years is called 'a week' by Laban and Jacob, as in Genesis 29:27-28. So wherever the number seven occurs, it is considered holy and sacred, as in Psalm 119:164, and in Isaiah 30:26.

As the periods of a person's regeneration are distinguished into six, prior to the seventh, or the celestial self, so the times of vastation are also distinguished, until nothing celestial is left. This was represented by the many captivities of the Jews, and by the last Babylonian captivity, which lasted seven decades, or seventy years. This was also represented by Nebuchadnezzar, in Daniel 4:16, 22, 29. It also refers to the vastation of the end times, in Revelation 15:1, 7-8. They should 'tread the holy city under foot, forty and two months, or six times seven,' as in Revelation 11:2 and Revelation 5:1. So the severity and increments of punishment were expressed by the number seven, as in Leviticus 26:18, 21, 24, 28 and Psalm 79:12.

(Odkazy: Apocalypse Explained 5, 7-8, 15; Arcana Coelestia 395; Daniel 9, 9:24, 9:25; Isaiah 26, 30; Psalms 119)