1
Järgmisel aastal, kuningate sõttamineku ajal, juhtis Joab sõjaväge ja hävitas ammonlaste maa; ta tuli ja piiras Rabbat. Aga Taavet jäi Jeruusalemma. Joab vallutas Rabba ja kiskus selle maha.
2
Ja Taavet võttis nende kuningal krooni peast ja leidis, et see vaagis talendi kulda ja et selles olid kalliskivid - ja see pandi Taavetile pähe; ja ta tõi linnast väga palju saaki.
3
Rahva, kes seal oli, tõi ta välja ja pani tööle saagide, kirkade ja kivisaagidega; nõnda talitas Taavet kõigi ammonlaste linnadega. Siis läks Taavet ja kogu rahvas tagasi Jeruusalemma.
4
Ja pärast seda puhkes sõda vilistitega Geseris; siis lõi huusalane Sibbekai maha Sippai, kes oli refalaste järglasi, ja nad alandati.
5
Ja taas oli sõda vilistitega, ja Elhanan, Jairi poeg, lõi maha Lahmi, gatlase Koljati venna, kelle piigivars oli nagu kangrupoom.
6
Ja taas oli sõda Gatis; ja seal oli pikk mees, kel oli kuus sõrme kummalgi käel ja kuus varvast kummalgi jalal, ühtekokku kakskümmend neli; temagi oli refalaste järglasi.
7
Aga kui ta laimas Iisraeli, siis lõi Joonatan, Taaveti venna Simea poeg, tema maha.
8
Need põlvnesid refalastest Gatis ja nad langesid Taaveti ja tema sulaste käe läbi.
